Põhjanael
Polaris (Alpha Ursae Minoris) on polaartäht ehk Põhjatäht.
See on Ursa Minor tähtkuju kõige heledam täht. Ta asub peaaegu otse Maa põhjapooluse kohal. Seetõttu tundub ta Maalt vaadatuna alati samas kohas taevas olevat. Sajandeid kasutasid põhjapoolkera meremehed Polaris-tähte, et aru saada, kus nad ookeani ääres asuvad ja mis suunas nad liiguvad.
Polaris on osa kolmiktähtede süsteemist. Sellel on väga lähedane kaksiktäht ja suurem täht, Polaris B, mis tiirleb 2400 AE kaugusel.
Peatäht Polaris A on hiiglane, mille mass on 4,5 korda suurem kui Päikese oma ja mille läbimõõt on 45 miljonit kilomeetrit. See on klassikaline Cepheidi muutuja, mis on meile kõige lähemal kogu Linnuteel. Polaris B on nähtav isegi tagasihoidliku teleskoobiga. Selle avastas William Herschel 1780. aastal, kasutades üht omaaegset kõige võimsamat teleskoopi: tema enda peegeldavat teleskoopi. Lähedal asuvat kääbustähte Ab ennustati 1929. aastal, kuid neid nähti alles üsna hiljuti. Kääbus tiirleb A-le sama lähedal kui Uraan meie Päikesele.
Kuigi Polaris on tänapäeval Põhjatäht, ei ole see alati nii olnud. Koht taevas, kuhu Maa põhjapoolus näitab, muutub aja jooksul aeglaselt. Seda liikumist nimetatakse tähtede pretsessiooniks. Aastal 3000 eKr oli Põhjatäheks tuhm täht nimega Thuban Draco tähtkujus. Põhjatäheks sai Polaris alles umbes aastal 500 pKr. Ta läheneb Maa põhjapooluse kohal otse Maa põhjapooluse kohal kuni millalgi 2102. aastal. Siis liigub ta jälle eemale. See on poolusele kõige lähemal asuv täht kuni umbes 3000. aastani pKr.
Üllataval kombel, arvestades selle suhtelist lähedust, ei ole selle kaugus veel kindlalt teada. Paljudes hiljutistes töödes on Polarise kauguseks arvutatud umbes 434 valgusaastat (133 parsekit). Mõnede hinnangute kohaselt võib see olla aga isegi 30% lähemal. Kui see peaks paika, oleks see eriti tähelepanuväärne, sest Polaris on Maale kõige lähemal asuv Cepheidi muutuja. Selle füüsikalised parameetrid on kogu astronoomilise kaugusskaala jaoks kriitilise tähtsusega.
Lõunapoolkeral ei ole ühtegi tähte, mis mängiks sarnast rolli nagu Polaris.
Polaris, nagu seda näeb Hubble'i kosmoseteleskoop
Küsimused ja vastused
K: Mis on polaarjas?
V: Polaris (Alpha Ursae Minoris) on polaartäht ehk Põhjatäht. See on Ursa Minor tähtkuju kõige heledam täht ja peaaegu otse Maa põhjapooluse kohal.
K: Kuidas on Polarist ajalooliselt kasutatud?
V: Sajandeid kasutasid põhjapoolkera meremehed Polaris-tähte, et saada aru, kus nad ookeanil asuvad ja mis suunas nad liiguvad.
K: Kas Polaris on osa mitme tähe süsteemist?
V: Jah, see on osa kolmiktähtede süsteemist, mis koosneb väga lähedasest kaksiktähest ja suuremast tähest Polaris B, mis tiirleb 2400 AE kaugusel.
K: Millal sai Polarisest Põhjatäht?
V: 3000 aastat eKr oli Draco tähtkujus asuv tuhm täht nimega Thuban Põhjatäht. Põhjatäheks sai Polaris aga alles umbes 500. aastal pKr.
K: Kui kaua püsib ta kõige lähemal Maa põhjapooluse kohal?
V: Ta jääb Maa põhjapooluse kohale lähemale kuni millalgi 2102. aastani, siis liigub ta jälle eemale. Ta jääb kõige lähemale Maa põhjapooluse kohal olemisele kuni umbes aastani 3000 pKr.
K: Mis tüüpi täht on Polaris A?
V: Peatäht Polaris A on hiiglaslik täht, mille mass on 4,5 korda suurem kui Päikese oma ja mille läbimõõt on 45 miljonit kilomeetrit. Ta on klassifitseeritud ka klassikalise Cepheidi muutliku tähtede hulka - see on üks meie Linnutee galaktika meile lähimaid muutujaid.
K: Kas on olemas samaväärne lõunapooluse täht?
V: Ei, ei ole olemas samaväärset lõunapoolkera tähte, mis mängiks Maa lõunapoolkera piirkondades asuvate inimeste jaoks sarnast rolli nagu Polarstar.
