2. aastatuhat eKr: pronksiaeg, ränded, impeeriumid ja rauaaja algus

2. aastatuhat eKr: pronksiaeg, rahvuste ränded, impeeriumide tõus ja rauaaja algus — sõjavankrid, tähestiku areng ja maailmapopulatsiooni kasv.

2. aastatuhat eKr hõlmab aega umbes aastatest 2000–1000 eKr ja jääb kesk- ning hilispronksiaja vahele. See on püsiva poliitilise, tehnoloogilise ja kultuurilise ümberkujundumise periood: tekivad ja lagunevad suured impeeriumid, liiguvad rahvad, arenevad uued sõjatehnoloogiad ning lõpuks algab üle mitme regiooni järkjärguline üleminek rauaajale.

Poliitilised keskused ja suured impeeriumid

Aastatuhande esimesel poolel oli Egiptuse ja Babüloonia tegevus väga aktiivne. Egiptuses kestis Keskmine Kuningriik (umbes 2055–1650 eKr), mil ehitati suuri avalikke projekte ja tugevnes keskne võim. Mesopotaamias kujunesid tähtsateks keskusteks linnriigid ja varased impeeriumid: Vana-Babüloonia (sh Hammurabi seadustik, umbes 18. sajand eKr) ja hiljem kassiitide aeg.

Vahemeres ja Anatoolias tõusid tähtsaks võimuks Hetiidi impeerium (u. 17.–12. sajand eKr), mis konkureeris Egiptuse ja teiste jõududega. Samal ajal kujunes Kreeka aladel mükenaealane (Mycenaean) kultuur, mis kontrollis Egeuse mõningaid alasid ja merendust. Need suured keskused ühendasid laiaulatuslikud kaubateed ja diplomaatilised suhted, näiteks Hetiidi ja Egiptuse vahelised lepingud.

Kirjaoskus, kirjandus ja haldus

Aastatuhandel arenesid ja laienesid erinevad kirjasüsteemid: Mesopotaamias ja Lähis-Idas jätkusid kivi- ja savitahvlitele kantud kumerkirjalised tekstid; Egiptuses kasutati hieroglüüfe; Mykenealastel oli oma häälikupõhine märkide süsteem (Linear B). Samal ajal ilmnevad varased tähestiku moodustumise jämedad alged (nt proto-sinaitiline kiri), mis hiljem lõid aluse lihtsamat tüüpi tähestikele.

Tehnoloogia ja majandus

Pronksitöö jätkas arengut: parandati sulamite tehnoloogiat, sõjavarustus muutus tunduvalt surmavamaks ja vastupidavamaks. Oluline uuendus oli vankri kasutuselevõtt ja sõjavankrite laialdasem kasutamine sõjategevuses – see kiirendas liikuvust ning muutis strateegiaid lahinguväljal. Iraani tasandikul ja India subkontinendil levisid Indo-Iraani rändeteed, mis tõid uusi sõjatehnikaid ja tõuaretust ning mõjutasid ühiskondlikke kooslusi.

Majanduse aluseks olid põllumajanduslik üleminek, intensiivne karjakasvatus, käsitöö ja kasvav kauplemine kaugete piirkondade vahel. Meretransport ja sadamad (Egeuse, Foiniikia jt) sidusid kokku Anatoolia, Lähis-Ida, Egiptuse ja Vahemere rannikualad.

Ränded, kontaktid ja konfliktid

Suurte rahvapõgenemiste ja rändevoogude periood – eriti aastatuhande keskpaigast alates – põhjustas laialdasi muutusi. Indo-euroopa keelte rühmad levisid edasi nii Euroopasse, Idasse kui ka Lõuna-Aasiasse. Sõjavankrite ja rahvastikuliikumiste kokkupuude viis meie allikates tihti kirjelduse juurde vägivaldsetest muutustest ja linnade hävingutest.

Bronzi-aja kokkuvarisemine ja rauaaja algus

Aastatuhande keskpaigast kuni lõpuni (umbes 13.–12. sajand eKr) toimusid mitmes regioonis kiired kõikumised ja nn pronksiaja kollaps: mõned suured paleekultuurid lagunesid, kaubateed häirisid ning paljud linnad hävisid või kahanesid. Seda perioodi on seostatud mitmete teguritega: sõjalised rünnakud (sh nn Mererahvaste tegevus Vahemere idaosas), internalsed sotsiaalsed pinged, näljahädad ja majanduslikud probleemid.

Aastatuhande lõpus ilmnesesid rauatöötluse esimesed laialdasemad kasutusjuhud mitmes kohas — eelkõige Anatoolias ja Levandis — ning sealt edasi levis raua kasutamine teistesse piirkondadesse. See tähistas järkjärgulist üleminekut pronksilt rauale, mis muutis tööriistu, sõjavarustust ja ühiskondlikke suhteid.

Kultuurilised järeltulijad ja rahvastiku areng

Selle perioodi kultuuripärand on rikkalik: seadused ja administratiivsed tekstid, ehitusprojektid, religioossed traditsioonid ja müüdid, mis pärinesid paljudest varasematest keskustest ja mida edasi arendasid uued rahvad. Maailma rahvastik hakkas kogu aastatuhande vältel kasvama; hinnanguliselt oli rahvaarvuks umbes 50 miljonit inimest aastatuhande lõpus (umbes 1000 eKr), kuigi regionaalseid erinevusi oli palju.

Kokkuvõtlikult oli 2. aastatuhat eKr ajastu, mil tekkisid suured keskused ja kultuurid, laienesid rahvusvahelised suhted ja kaubandus, toimusid suured rännangud ning lõpuks algas oluline tehnoloogiline ja sotsiaalne ümberkorraldus, mis viis ossaliselt rauaaja ja uute riikide ja kultuuride tekkeni.

Küsimused ja vastused

K: Milline on 2. aastatuhande e.m.a. aeg?

K: Mis toimus 2. aastatuhande eKr esimesel poolel?

K: Mis oli indo-Iraani ränne ja milleks see viis?

K: Milline uus kord tekkis 2. aastatuhandel eKr?

K: Milline oluline sündmus tähistab 2. aastatuhande lõppu eKr?

K: Kas maailma rahvastik suurenes või vähenes 2. aastatuhandel eKr?

K: Kui suur oli maailma rahvaarv hinnanguliselt 1000. aastal eKr?

Otsing