Damokloidid: uinunud komeedid Oorti pilvest
Damokloidid: uinunud komeedid Oorti pilvest — haruldased, saba kaotanud asteroidid, mis paljastavad Päikesesüsteemi varjatud päritolu ja muutuvad aeg-ajalt jälle komeetideks.
Damokloid on asteroid, mille tiirlemine ümber Päikese võtab kaua aega. Nad on väga sarnased perioodiliste komeetidega, nagu Halley komeet, kuid damokloidil ei ole saba nagu komeedil. Arvatakse, et need on komeedid, mis on kaotanud oma lenduva materjali ja on uinunud. Teadlased arvavad, et nad pärinevad Oorti pilvest. Seda seetõttu, et mõned damokloidid, näiteks C/2001 OG108 (LONEOS), on hiljem saanud saba ja muutunud komeetideks. Mõned damokloidid tiirlevad ka samas suunas kui komeedid, mis on vastupidises suunas asteroididele. 2010. aasta jaanuariks olid teadlased leidnud 41 damokloidi.
Mis on damokloidide eripära?
Damokloidid on tihti väga kaugete ja pikikujuliste orbtidega — nende orbiidiperioodid võivad ulatuda sajadesse kuni miljonitesse aastatesse. Neid iseloomustavad tavaliselt:
- Suur eksentrilisus ehk väga elliptilised orbiidid.
- Suur kaldenurk — paljudel on orbiidi kaldetendus tugevalt planeetide tasapinnast kõrval, mõned liiguvad isegi retrogradselt (vastupidises suunas).
- Madala Tisserandi parameetriga suhtega Jupiteriga — sageli TJ < 2, mis on sarnane perioodiliste komeetide omaga ning eristab neid enamikust tavalistest asteroididest.
- Pime ja väike — damokloidid on tavaliselt tumedad (madalalbedod) ja läbimõõduga mõnest kilomeetrist kuni kümnete kilomeetriteni.
Päritolu ja evolutsioon
Enimlevinud seletus on, et damokloidid on uinunud või lõppjärku jõudnud komeetide tuumikud, mis on kaotanud oma lenduvad jää- ja gaasimaterjalid. Nad võivad pärineda Oorti pilvest või kaugest hajutatud plaadist (scattered disk), kust neid aeg-ajalt mõjutavad gravitatsioonilised häired ja nihutavad sisemisse päikesesüsteemi. Mõned damokloidid võivad ajutiselt taas aktiivseks muutuda ning moodustada sabasid, nagu juhtus objekti C/2001 OG108 (LONEOS) puhul — see on tunnistus, et damokloidid ja komeedid on omavahel seotud elutsüklis.
Füüsikalised omadused ja vaatlus
Vaatlusandmed (spektraalanalüüs, fotomeetria, infrapuna‑mõõtmised) näitavad, et damokloidide pinnad sarnanevad sageli D- ja P-tüüpi asteroidide või komeedituumadega: väga tumedad ja punaka või neutraalse värvusega. Nende täpsed tihedused ja koostis jäävad tihti ebaselgeks, sest tegemist on väikeste ja kaugete objektidega, mida on raske täpselt mõõta. Tänapäevased uuringud kasutavad kosmose‑ ja maa‑põhiseid teleskoope (näiteks infrapunavaatlused), et tuvastada nende suurust, albedot ja võimalikke vähese aktiivsuse märke.
Miks damokloide uurida?
- Neid peetakse olulisteks tunnistajateks Päikesesüsteemi varajasest ajaloost ja komeetide evolutsioonist.
- Damokloidide uurimine aitab mõista, kuidas komeedid kaotavad oma lenduva aine ja milliseks muutuvad nende tuumikud.
- Mõned damokloidid võivad aja jooksul sattuda Maa‑lähedaste või isegi Maa‑ristsuunaliste orbiitide alla, seega on nende jälgimine tähtis ka võimaliku äkilise lähenemise või kokkupõrkeohu hindamiseks.
Näitlikud näited ja nimetus
Nimetus „damokloid” tuleneb asteroidist 5335 Damocles, mille orbiidid ja omadused andsid inspiratsiooni sellise rühma eristamiseks. Lisaks 5335 Damoclesele on tuntud juhtum, C/2001 OG108 (LONEOS), mis näitas, et damokloid võib hiljem taas aktiivseks muutuda ja koma/saba tekitada.
Kaardistamine ja tulevik
2010. aasta jaanuariks oli teada 41 damokloidi; uusi avastusi tehakse pidevalt ja tänaste vaatluste abil on identifitseeritud veel mitmeid sarnaseid objekte. Jätkuvad laiaulatuslikud kaardistusprogrammid ja infrapunauuringud (nt WISE ja teised) aitavad neid objekte paremini kirjeldada ning selgitada nende rolli Päikesesüsteemis. Uued vaatlused võivad ka avastada damokloidide vahelisi mitmekesisustüüpe ja ajaskaalaid, mille jooksul nad aktiveeruvad või uinuvad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on damocloid?
A: Damokloid on asteroid, mis tiirleb pikalt ümber Päikese ja on sarnane perioodiliste komeetidega, kuid tal puudub saba.
K: Mis eristab damokloide komeetidest?
V: Damokloididel ei ole saba nagu komeetidel.
K: Milline on damokloidide võimalik päritolu?
V: Teadlased usuvad, et damokloidid pärinevad Oorti pilvest.
K: Kuidas on mõned damokloidid võimelised saba välja arendama ja komeetideks muutuma?
V: Mõned damokloidid, nagu C/2001 OG108 (LONEOS), on hiljem arendanud saba ja muutunud komeetideks.
K: Kuidas erinevad mõnede damokloidide orbiidid teistest asteroididest?
V: Mõned damokloidid tiirlevad asteroididele vastupidises suunas ja samas suunas nagu komeedid.
K: Kui palju on praegu teadaolevaid damokloide?
V: 2010. aasta jaanuariks olid teadlased leidnud 41 damokloidi.
K: Mis põhjustab teadlaste arvates mõnede damokloidide uinumist?
V: Teadlased arvavad, et damokloidid muutuvad uinuvaks, kui nad kaotavad oma lenduva materjali.
Otsige