De revolutionibus — Koperniku heliotsentriline teos ja astronoomia pöörang
De revolutionibus orbium coelestium (Taevasfääride pööretest) on renessansiajastu astronoom Nikolaus Koperniku (1473-1543) suur teos.
See raamat, mis trükiti esmakordselt 1543. aastal Nürnbergi, Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigis, pakkus tõendeid selle kohta, et Maa pöörleb ümber Päikese, mitte vastupidi, nagu arvati.
See oli alternatiivne universumi mudel võrreldes Ptolemaiose Maakeskse süsteemiga, mis oli aktsepteeritud juba antiikajast saadik.
Kopernik oli oma ideed juba aastaid varem välja töötanud, kuid kartis neid avaldada, kartes katoliku kiriku viha. Lõpuks avaldati raamat vahetult enne tema surma.
Trükkimine, pühendus ja eessõna. De revolutionibus trükiti Nürnbergis trükikojas Johannes Petreiuse väljaandel. Kopernik pühendas teose paus Paul III-le. Esitrükk sisaldas eessõna, mille kirjutas ilmselt trükkija või tema kaasautor — see eessõna esitas kopernikuse ideed ettevaatliku hüpoteesina, mis oli vastuolus autori tõsise esitlusega. Selle eessõna autorsus on ajalooliselt seotud Andreas Osianderiga, kes lisas teksti ilma Koperniku otsese nõusolekuta.
Sisu ja ülesehitus
Teos on jagatud kuueks raamatusse, millel on erinev rõhuasetus:
- Raamat I — filosoofiline ja metoodiline sissejuhatus; arutlused maailmakäsituse ja liikumise üle.
- Raamatud II–IV — matemaatilised ja geomeetrilised alused, pöörlemise ja taevaulatusete kirjeldused ning planeetide liikumiste kinemaatika.
- Raamatud V–VI — konkreetsemad teoreetilised mudelid iga planeedi kohta, liikumiste arvutused ning selgitused nähtuste, nagu planeetide tagasikäik (retrograde motion), kohta.
Peamised teaduslikud ideed
Kopernikuse heliotsentriline mudel sisaldas mõningaid olulisemaid ja kaugeleulatuvamaid ideid:
- Päike paikneb süsteemi keskmes ja Maa on üks planeetidest, mis tiirlevad selle ümber.
- Maa pöörleb oma telje ümber iga ööpäev, mis seletab taevasliikumist (tähtede näiv liikumine) ilma, et kogu universum peaks pöörlema.
- Maa ja teised planeedid liiguvad ringikujulistel orbiitidel ning Kopernikus kasutas liikmete kirjeldamiseks geomeetrilisi meetodeid, sh epitsükleid, et sobitada teooriat vaatlustega.
Tuleb märkida, et Kopernikus pidas orbiite täiuslikult ringjateks ja kasutas veel epitsükleid (nagu Ptolemaios), seega tema mudel ei lahendanud kõiki mõõtmisvigu täielikult. Hiljem täpsustasid Johannes Kepler ja teised mudelit, asendades ringid ellipstega.
Vastuvõtt ja mõju
Algne vastuvõtt teadusringkondades oli mitmemõtteline: osa astronoomidest võttis ettepaneku vastu huviga, kuna see pakkus lihtsamat seletust mõningatele nähtustele (näiteks retrograde-liikumisele), samal ajal kui teised kritiseerisid seda vaatlustele mitte piisavalt vastava täpsuse eest. Religioosne vastuseis kasvas järk-järgult, eriti 17. sajandil, kui heliotsentrismile hakati omistama otsest vastuolu Piibliga tõlgendatud tekstidega. 1616. aastal sattus teooria Rooma inkvisitsiooni huviorbiiti ja ametlikult pandi heliotsentriline õpetus katoliku kirikus teatud piirangute alla.
Pärand ja tähtsus teaduse ajaloos
De revolutionibus on sageli peetud teadusrevolutsiooni alguseks — ideeliseks sihtmärgiks, mis nihutas astronoomia aluse geotsentriliselt maailmapildilt heliotsentrilisusele. Koperniku töö ettevalmistas maapinna Kepleri ja Newtoni töödeks, mis hiljem pakkusid dünaamilisi ja matemaatilisi selgitusi planeetide liikumisele (nt Kepleri seadused ja Newtoni gravitatsiooniseadus).
Varasemad tekstid ja edasiarendused. Enne De revolutionibus oli Kopernikul ringluses käsikiri nimega Commentariolus, kus ta kokku võttis oma peamised mõtted. Pärast De revolutionibus ilmumine töötasid järgmised astronoomid (nt Tycho Brahe, Johannes Kepler ja Galileo Galilei) edasi kopernikulistest ideedest, andes lõpuks kaasa uuele vaatlus- ja matemaatikal põhinevale astronoomiale.
Kokkuvõttes tähistas De revolutionibus olulist samm-mõõtu teadusliku mõtte muutumises: see raamat ei olnud korraga lõplik tõestus, vaid esitas uue raamistiku, mis võimaldas järgnevatel sajanditel arenguid ja lõi aluse tänapäevasele kosmoloogiale.


Päikesesüsteemi "heliotsentriline mudel", mille keskmes on Päike. Koperniku käsikiri


Esimese väljaande tiitelleht
Sisu
Ingliskeelses standardväljaandes sisaldab raamat 330 lehekülge, 100 lehekülge tabeleid ja üle 20 000 tabeldatud numbri.
Raamat on pühendatud paavst Paulus III-le eessõnas, milles väidetakse, et tema uue teooria mõistmise ja vastuvõtmise aluseks peaks olema matemaatika, mitte füüsika.
De revolutionibus on jagatud kuueks "raamatuks" (jaotiseks või osaks):
- I raamat on üldine nägemus heliotsentrilisest teooriast ja kokkuvõtlik ülevaade tema kosmoloogiast.
- II raamat on peamiselt teoreetiline ja kirjeldab sfäärilise astronoomia põhimõtteid ning tähtede loetelu, mis on aluseks järgmistes raamatutes esitatud argumentidele.
- III raamatus kirjeldatakse Päikese näilist liikumist ja sellega seotud nähtusi.
- IV raamatus on sarnane kirjeldus Kuu ja selle orbiidi liikumise kohta.
- V ja VI raamat on uue süsteemi ekspositsioon. Neis selgitatakse, kuidas arvutada astronoomiliste objektide asukohti heliotsentrilise mudeli alusel.
Seda raamatut nimetatakse sageli kaasaegse teaduse alguseks.
Küsimused ja vastused
K: Kes kirjutas raamatu De revolutionibus orbium coelestium?
V: Renessansiajastu astronoom Nikolaus Kopernik kirjutas De revolutionibus orbium coelestium.
K: Millal see raamat esimest korda trükiti?
V: Raamat trükiti esmakordselt 1543. aastal Nürnbergis, Püha Rooma keisririigi Saksa rahvas.
K: Milline oli raamatu De revolutionibus orbium coelestium peamine idee?
V: De revolutionibus orbium coelestium'is esitatud peamine idee oli see, et Maa käib ümber Päikese, mitte vastupidi, nagu traditsiooniliselt arvati.
K: Milline oli De revolutionibus orbium coelestium'is esitatud alternatiivne universumi mudel?
V: Teoses De revolutionibus orbium coelestium esitatud alternatiivne universumi mudel oli Koperniku päikesekeskne süsteem.
K: Miks ei avaldanud Kopernik oma ideid enne oma surma?
V: Kopernik ei avaldanud oma ideid enne oma surma, sest ta ise ei uskunud seda tõeliselt ja pakkus seda ideed välja ainult filosoofiaeksperimendina.
K: Kuidas nimetati traditsioonilist Maakeskuse süsteemi?
V: Traditsioonilist Maakeskse süsteemi nimetati Ptolemaiose süsteemiks.
K: Kui kaua töötas Kopernik oma ideede kallal enne De revolutionibus orbium coelestium'i avaldamist?
V: Kopernik töötas oma ideedega mitu aastat enne De revolutionibus orbium coelestium'i avaldamist.