Elara — Jupiteri mittesfääriline kuu (Himalia grupp, avastatud 1905)
Avasta Elara — Jupiteri mittesfääriline kuu Himalia grupist, avastatud 1905. aastal. Loe selle orbiidist, ajaloolistest nimedest ja unikaalsest 27,5° kallakust.
Elara on Jupiteri prograde, mittesfääriline kuu, mis kuulub Himalia gruppi. Selle avastas Charles Dillon Perrine 1905. aastal Licki observatooriumis fotode alusel. Kuule anti ametlik nimi alles 1975. aastal; varem tunti seda enamasti kui Jupiter VII, ja ajavahemikus 1955–1975 mõnikord ka kui Herat.
Nimetus ja mütoloogiline taust
Elara on saanud nime mütoloogiast: ta oli üks Zeusi (taevajumal Zeusi) armukesi ja Tityuse (Tityuse) ema. Nimetus kinnitati rahvusvaheliselt 1975. aastal, kui paljude Jupiteri väikeste kuude numbrinimetused asendati pärisnimedega.
Orbiit ja kuulumine Himalia gruppi
Elara kuulub Himalia gruppi, kuhu kuulub mitu prograde tiirlejat, mis liikuvad Jupiterist ligikaudu 11 000 000 kuni 13 000 000 km kaugusel ning mille orbiidid on kallutatud ligikaudu 27,5° võrreldes Jupiteri ekvaatoriga. Tekstis toodud orbitaalelemendid on esitatud seisuga 2000. aasta jaanuar; need võivad aja jooksul märgatavalt muutuda Päikese ja teiste planeetide häirete tõttu (eriti Saturni ja Jupiteri vastasmõju tõttu).
Füüsikalised omadused ja päritolu
- Elara on mittesfäärilise kujuga (ei ole gravitatsiooniliselt ümardunud), mis viitab sellele, et tegemist on väiksema, kosmilise objektiga.
- Selle läbimõõt on hinnanguliselt ligikaudu 80–90 km (erinevad mõõtmised ja eeldused annavad veidi erinevaid väärtusi).
- Elara pinnakate on tõenäoliselt tumeda albedoga ja koostiselt primitiivne (sarnane mõnedele asteroididele), mis kokku sobib hüpoteesiga, et Himalia grupi kuud on pärit ühest suuremast esivanemast, mis hiljem purunes kolmanda osapoole kokkupõrkel.
Observatsioonid ja uurimine
Elara on nõrk ja väike objekt, mistõttu informatsioon selle täpsemate omaduste (nt pöörlemisperiood, täpne koostis ja pinnatingimused) kohta tuleb peamiselt kaugeilt teleskoop-vaatluseksitest ja spektriuuringutest. Üksikasjalikke lähivaatlusi või mõõtmisi ei ole veel andnud ühtegi lähikülastanud kosmosesondit; paljud teadmised põhinevad maapealsetel fotometraalsetel ja spektraalsetel mõõtmistel.
Päritolu ja tähendus
Elara ja teised Himalia grupi liikmed aitavad mõista Jupiteri gravitatsiooniväli jaotuse ning väikeste keha püügimehhanisme. Nende uurimine annab vihjeid ka varajase Päikesesüsteemi sündmuste ja väikekehade kollisioonilistest ajaloost.
Orbiidi ja füüsikaliste parameetrite täpsustamiseks jätkuvad vaatlused ning edaspidine andmete kogumine aitab paremini määrata kuu päritolu, sisemist struktuuri ja seoseid teiste Jupiteri väikeste kuudega.
New Horizons kohtumine
2007. aasta veebruaris ja märtsis tegi kosmosesond New Horizons Plutole mitmeid pilte Elarast, mis kulmineerusid fotodega viie miljoni miili kauguselt.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Elara?
V: Elara on Jupiteri kuu.
K: Kes leidis Elara?
V: Elara leidis Charles Dillon Perrine 1905. aastal Licki observatooriumis.
K: Mille järgi on Elara nime saanud?
V: Elara on nime saanud hiiglasliku Tityuse ema Zeusi järgi.
K: Mis oli Elara nimi enne tema praegust nime?
V: Enne oma praegust nime tunti Elarat lihtsalt kui Jupiter VII.
K: Kuidas nimetati Elarat mõnikord aastatel 1955-1975?
V: Aastatel 1955-1975 nimetati Elarat mõnikord "Heraks".
K: Millisesse rühma kuulub Elara?
V: Elara kuulub Himalia gruppi, mis koosneb viiest kuust, mis tiirlevad Jupiterist 11 000 000 kuni 13 000 000 km kaugusel umbes 27,5° kallakuga.
K: Kas Elara orbitaalelemendid on stabiilsed?
V: Ei, Elara orbitaalelemendid muutuvad palju Päikese ja planeedi häirete tõttu.
Otsige