Dawn — NASA kosmosesond Vesta ja Ceres'i uurimiseks

Dawn — NASA mehitamata kosmosesond, mis uuris asteroid Vestat ja kääbusplaneeti Ceresit: avasta missiooni leiud, pildid ja orbiidilugu.

Autor: Leandro Alegsa

Dawn on mehitamata NASA kosmosesond. See on tiirelnud ja uurinud asteroidi Vesta ümber ja tiirleb praegu kääbusplaneedi Ceres ümber. Nii Vesta kui ka Ceres asuvad asteroidide vööndis. Dawn on esimene kosmosesond, mis külastab Ceres'i ja esimene, mis külastab Vesta't. Samuti on see esimene kosmoselaev, mis on tiirelnud kahe maavälise keha ümber.

Dawn startis 27. septembril 2007 Cape Canaverali lennuväejaamast Delta 7925-H raketi pardal. Seejärel sõitis see gravitatsiooniga Marsini, lähima lähenemise Marsile tegi ta 2009. aasta veebruaris.

Järgmisena suundus Dawn Vestale. See läks orbiidile 2011. aasta juulis. 5. septembril 2012 lahkus Dawn Vestalt ja suundus Ceres'ile. See hakkas 6. märtsil 2015 Ceres'i ümber tiirlema.

Missioon ja eesmärgid

Dawni peamine eesmärk oli uurida kahte suurimat objekti Päikesesüsteemi asteroidide vöötmes – Vesta't ja Ceres'i – et mõista nende koostist, geoloogilist ajalugu ja seda, kuidas varajased protoplaneedid arengus erinesid. Missioon aitas vastata küsimustele, miks mõned kehakesed diferentseerusid (moodustasid tuuma, mantel ja koore) ja teised jäid segunenuks jäätmeteks.

Tehnika ja instrumendid

Dawn erines traditsioonilistest missioonidest peamiselt oma iontõuke tehnoloogia kasutuse poolest: sond kasutas ionmootoreid (xenooniga) pikaajalisteks ja säästlikeks tõugeteks, mis võimaldas tal muuta orbiite ja asuda järjest mitme keha ümber. Startimisel oli sondi ligikaudne käivitusmass umbes 1 240 kg.

Põhiinstrumendid olid:

  • Framing Camera – kõrgeresolutsioonilised pildid ja morfoloogia kaardistamine;
  • VIR (Visible and Infrared Spectrometer) – pinnamaterjali ja mineraalide spektraalne uurimine nähtavas ja infrapunaspektris;
  • GRaND (Gamma Ray and Neutron Detector) – keemilise koostise (nt hapniku, raud, vesiniku ehk vee jää) määramine pinnal ja pinnakihi all.

Peamised teadustulemused

Dawni vaatlused on oluliselt suurendanud meie teadmisi Vesta'st ja Ceres'ist:

  • Vesta näitas end kui tugevalt diferentseerunud keha: selle pind koosneb basaltsetest kivimitest, mis viitab ajaloolisele vulkanismile ja moodustunud magmaatiliste protsesside olemasolule. Suur Rheasilvia kraater lõuna pool ja selle keskne mäetipp on olnud olulised leiud.
  • Ceres osutus osaliselt jäätunud ja keemiliselt aktiivsemaks: Occator kraatris nähtud eredamad plekid (faculae) koosnevad peamiselt naatriumkarbonaadist ja muudest sooladest, mis viitab soolase vee tõusule ja aurustumisele – see oli oluline tõend, et Ceres'is on olnud või võib olla vedelaseid leeliseid või soolalahuseid.
  • Ahuna Mons – väiksem, teravalt eristuv kühm Ceres'i pinnal – tõlgendati kui võimalikud kriovulkanismi (külm-vulkaansuse) tunnus.
  • Dawn mõõtis ka veejäätme ja muude elementide jaotust, andes teavet Ceres'i seesmise struktuuri (näiteks osaline diferentseerumine kivise tuuma ja jäise mantliga) kohta.

Missiooni juhtimine ja lõpp

Dawni missiooni juhtis NASA Jet Propulsion Laboratory (JPL) koos rahvusvaheliste teadusmeeskondadega. Missioon tõestas iontõuke pikaajalist kasutatavust süvatera ruumis ning andis tehnoloogilise ja teadusliku aluse tulevastele süvakosmose missioonidele.

Dawn lõpetas aktiivse teadustöö 2018. aasta lõpus, kui sondil tekkisid suhtlus- ja juhtimisseadmete piirangud ning varupropellant sai otsa. NASA lõpetas missiooni ja viimased sidekatsetused 1. novembril 2018. Sondi jäteti Ceres'i orbiidile, et vähendada riski potentsiaalse maavälise eluga saastumiseks ning jätta kääbusplaneet puhtaks tulevastele uurimustele.

Pärand

Dawni andmed annavad jätkuvalt teavet Päikesesüsteemi varajaste tingimuste ja protoplaneetide evolutsiooni kohta. Missioon on näidanud, et isegi suhteliselt väikesed keha võivad näidata keerukaid geokeemilisi ja geoloogilisi protsesse, ning on andnud uusi impulsse uurimaks Maa-väljaseid vee- ja soolsüsteeme.

Üks Dawni tehtud fotodest VestastZoom
Üks Dawni tehtud fotodest Vestast

Küsimused ja vastused

K: Mis on Dawn?


V: Dawn on mehitamata NASA kosmosesond.

K: Mida Dawn tiirutas ja uuris?


V: Dawn tiirles ja uuris asteroidi Vesta ümber ja tiirleb praegu kääbusplaneedi Ceres ümber.

K: Kus asuvad Vesta ja Ceres?


V: Nii Vesta kui ka Ceres asuvad asteroidivööndis.

K: Mis on oluline Dawni visiidi puhul Cerese ja Vesta juures?


V: Dawn on esimene kosmoselaev, mis külastab Cerest ja esimene, mis külastab Vestat. Samuti on see esimene kosmoselaev, mis on tiirelnud kahe maavälise keha ümber.

K: Millal käivitati Dawn?


V: Dawn startis 27. septembril 2007 Cape Canaverali lennuväejaamast Delta 7925-H raketi pardal.

K: Kas Dawn sai oma teekonna jooksul Marsilt abi?


V: Jah, Dawn sai Marsilt gravitatsiooniabi, lähima lähenemise Marsile tegi ta 2009. aasta veebruaris.

K: Millal alustas Dawn tiirlemist Ceres'i ümber?


V: Dawn hakkas Ceres'i ümber tiirlema 6. märtsil 2015. aastal.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3