Halley komeet: mis see on, omadused ja järgmine tagasitulek 2061. aastal

Halley komeet (komeet Halley) on komeet, mis tuleb iga 75 või 76 aasta tagant. Kui ta on lähedal, võib teda palja silmaga näha. Ta naaseb 2061. aastal.

Komeet on nime saanud Inglise astronoomi Edmond Halley (1656–1742) järgi, kes ennustas komeedi tagasitulekut, kasutades Newtoni gravitatsiooniseadusi. Halley komeet oli esimene perioodiliseks tunnistatud komeet. (Perioodiline tähendab, et ta möödub Maast regulaarselt.) Tema korduvad ilmingud on dokumenteeritud sajandeid tagasi – kuulsaimatest on näiteks 1066. aasta ilming, mida seostatakse Hastingsi lahinguga, ning 1910. aasta tihe läbikäik, mis tekitas tol ajal suurt avalikku huvi ja ehmatusi.

Orbiit ja periood

Halley-l on kõrge kaldenurga ja retrograde (vastupäeva) orbiit, mis tähendab, et ta liigub Päikesesüsteemis vastupidiselt enamikule planeetidele. Komeedi aeglaselt kestev ja veniv ovaalne orbiit viib ta väga lähedale Päikesele (periheel) ja kaugele väljapoole Neptuuni orbiiti (apheel). Tema täpne pikkus ühes tsüklis võib aastakümnete jooksul veidi muutuda planeetide gravitatsioonilise mõjuga ja kommertsetega seotud aurustumisest tingitud mittegravitatsiooniliste jõudude tõttu.

Struktuur, pind ja koostis

1986. aasta lähenemisel andsid kosmosesondid ja maapealsed vaatlused olulise ülevaate ka komeedi sisemusest. See aitas kinnitada Fred Whipple'i "räpase lumepalli" mudeli peamist ideed: tuum koosneb jäistest lenduvate komponentide ja tolmu segust. Samas täpsustati andmeid:

• Tuum on ebaühtlane, räpane ja väga tumeda pinnaga; hinnanguline suurus on mõnekümnest kilomeetritest kuni paari kümne kilomeetrini (tuuma mõõtmed hinnanguliselt umbes 15 × 8 × 8 km).
• Pind on peamiselt tolmune ja kaetud vähem aurustuvate materjalide kihiga, mistõttu vaid väike osa pinnast on selgelt jäine ja nähtavalt särav.
• Koostis: peamised lenduvad ühendid on vesi, süsinikdioksiid, ammoniaak ja süsinikmonooksiid ning soojenedes eralduv gaas viib kaasa tolmu. Tolm koosneb mineraalidest (silikaadid), orgaanilistest ühendidest ja mikroskoopilistest tahketest osakestest.

Koma ja saba

Komeedi tuuma aurustumisel tekib selle ümber hajus udune ümbris ehk koma, mis võib ulatuda miljonitesse kilomeetritesse. Päikese valguse ja päikesetuule mõjul eristuvad kaks peamist sabatüüpi:

• Dust-saba (tolm): moodustub suurematest osakestest ja painutab rohkem mööda orbiidi trajektoori; seda valgustab peamiselt päikese kiirgus.
• Ioonisaba (gaasiline): moodustub ioniseeritud molekulidest ja suunab enamasti otse Päikesest eemale päikesetuule magnetvälja mõjul; see võib näida sinakamana.

Vaatlused ja missioonid

Kui komeet 1986. aastal Maale lähedale jõudis, külastasid seda mitmed kosmosesondid. Euroopa Kosmoseagentuuri sondil Giotto õnnestus komeedile kõige lähemale jõuda ja saada lähivaateid tuumast. Samuti osalesid missioonides NSV Liidu Vega sondid. 1986. aasta vaatlused andsid esimesed selged andmed komeedituuma struktuuri kohta ning selle kohta, kuidas moodustub koma ja saba. Need Uuringud toetasid ja samas täpsustasid varasemaid teooriaid.

1986. aastal oli Halley komeet esimene, mida kosmoseaparaat üksikasjalikult jälgis. See andis esimesed andmed komeedituuma struktuuri kohta ning selle kohta, kuidas moodustub koma (udune ümbris tuuma ümber) ja saba. Need vaatlused toetasid Fred Whipple'i "räpase lumepalli" mudelit. See ennustas õigesti, et Halley koosneb lenduvatejääde - nagu vesi, süsinikdioksiid, ammoniaak - ja tolmu segust. Missioonid korrigeerisid ka neid ideid. Näiteks on nüüd teada, et Halley pind koosneb peamiselt tolmust, mittehaihtuvatest materjalidest ja ainult väike osa sellest on jäine.

Miks periood võib muutuda?

Komeedi orbiiti mõjutavad nii planeetide gravitatsiooniväljad (eriti Jupiter ja Saturn) kui ka komeedist eralduvate gaaside tekitatud mittegravitatsioonilised jõud. Need mõjud võivad lühikese aja jooksul perioodi mõne aasta võrra muuta või muuta periheli kaugust. Seetõttu ei ole iga tagasitulek täpselt ühesugune.

Inimesele mõju ja tähtsus

Halley komeet on olnud kultuuriliselt ja teaduslikult oluline: ta on inspireerinud kunsti, kirjandust ja teadusuuringuid ning andnud võimaluse paremini mõista komeetide rolli Päikesesüsteemi keemilises ja dünaamilises arengus. Tänapäeval on Halley uurimine oluline ka, et paremini mõista komeetide koostist, mis omakorda annab infot Päikesesüsteemi varasema ajaloo ja orgaaniliste ühendite leviku kohta.

Järgmine tagasitulek

Halley komeet naaseb meie lähedusse 2061. aastal. Millal ja kui eredana me teda näeme, sõltub tema aktiivsusest ja täpsest orbiidimuutusest enne seda perihelit. Kui komeet on aktiivne, võib see olla palja silmaga nähtav; professionaalsed teleskoobid ja kosmoseinstrumentide rühmad valmistuvad selleks juba praegu, et korraldada põhjalikke vaatlusi ja – võimalusel – uusi kosmismissioone.

Kuigi Halley on tuntud ja korduv külastaja, on tema mõju Maale otseselt väga väike: komeedil puudub märkimisväärne oht Maale sattuda lähiajal. Tema peamine tähtsus seisneb teaduslikes andmetes ja meie arusaamises komeetide rollist Päikesesüsteemis.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Halley komeet?

K: Millal Halley komeet eeldatavasti tagasi pöördub?

K: Kes on Edmond Halley?

K: Mis on mõiste "perioodiline"?

K: Kuidas jälgiti Halley komeeti 1986. aastal üksikasjalikult?

K: Mida näitasid need vaatlused Halley komeedi kohta?

K: Millest koosneb Halley komeedi pind peamiselt?

Otsing