Hati ehk Saturn XLIII (ajutine nimetus S/2004 S 14) on Saturni kuu. Selle avastamisest teatasid Scott S. Sheppard, David C. Jewitt, Jan Kleyna ja Brian G. Marsden 4. mail 2005. aastal, kasutades vaatlusi, mis tehti 12. detsembrist 2004 kuni 11. märtsini 2005.

Omadused

Hati läbib läbimõõduks ligikaudu 6 kilomeetrit, mis teeb temast väikese ja kauge satelliidi. Selle pind ja täpne koostis ei ole hästi teada — nagu enamik väikseid kaugeid kuuobjekte, on ka Hati tõenäoliselt ebaühtlase kujuga ja tumeda pinnaga. Selliste kuude uurimine on raskendatud nende väikese heleduse ja suure kauguse tõttu.

Orbiit ja rühm

Hati tiirleb ümber Saturni keskmisel kaugusel umbes 20 303 000 kilomeetrit ja tema üks täispöörderaadius kestab umbes 1080,099 päeva. Orbiidi eksentrilisus on 0,291, mis tähendab, et tema orbiit on märgatavalt elliptiline, ning orbiidi kalle ekliptika suhtes on 163° (mis vastab umbes 165° Saturni ekvaatori suhtes). Selline suur kalle ja üle 90° nurk viitavad sellele, et Hati liigub Saturni suhtes retrograadselt — see tähendab, et ta tiirleb Saturni ümber vastupidises suunas võrreldes planeedi pöörlemisega.

Hati kuulub nii-öelda Norse'i rühma — Saturni kaugete, retrograadsete ja ebaühtlaste kuude hulka, mille orbiidid ja kaldega iseloomustuvad sarnasused viitavad võimalikule ühisele päritolule (näiteks kunagine lagunemine või päikesesüsteemist kinni püütud objektid).

Avanemine ja nimi

Ajutine tähistus S/2004 S 14 järgib tava märkida esmalt leidmise aasta (2004), järgneb S tähistus, mis näitab, et tegemist on Saturni ümber tiirleva objektiga, ning järjekorranumber. 2007. aasta aprillis nimetati kuu ametlikult Hati järgi — see nimi tuleb norra mütoloogiast, kus Hati on hiiglaslik hunt, Fenrisulfri poeg ja Skolli kaksikvend, kes jahib kuud (võrreldes Skolliga, kes ajab jälitades päikest).

Päritolu ja uurimine

Sarnaselt teiste väikeste, kaugete Saturni kuudega arvatakse, et Hati võib olla kas varem iseseisev asteroid või Kuiperi vöö objekti fragment, mille Saturni gravitatsioon on püüdnud kinni. Tema täpse päritolu, pindade omaduste ja koostise mõistmiseks on vajalikud edasiarendatud vaatlused suuremate teleskoopidega või kosmosemissioonid; seni põhinevad teadaolevad andmed peamiselt optilistel maapealsetel vaatlusridadele.