Susanoo (jaapani keeles: 須佐之男命, Susanoo-no-Mikoto; ka romaani keeles Susano'o, Susa-no-O ja Susanowo) on šintoistlikus traditsioonis mere ja tormide kami — jumal, kes esindab nii loodusjõude kui ka metsikut, ettearvamatut iseloomu.
Pärinemine ja perekond
Susano'o on päikesejumalanna Amaterasu ja kuujumalanna Tsukuyomi vend. Kõik kolm jumalat loodi, kui Izanagi pesi end pärast põgenemist Yomi'st — allmaailmast: Yomi, allmaailma mustusest. Amaterasu sündis, kui Izanagi pesi oma vasaku silma, Tsukuyomi parema silma pesemisest ja Susano'o nina pesemisest. See sündimine sümboliseerib nende jumalate omavahelist päritolu ja saatust jumalikus maailmapildis.
Amaterasuga seotud legendid
Paljud jutud keskenduvad Susano'o ja tema õe vahelisele pingele ja rivaalitsemisele. Kui Izanagi käskis Susano'ol Taevast, igaveseks lahkuda, läks ta oma õega hüvasti jätma. Amaterasu kahtlustas teda ja pani nad mõlemad üles andma katse: kumbki pidi muutma teise eseme inimesteks. Amaterasu lõi Susano'o mõõgast kolm naist, tema ise aga lõi tema kaelakeest viis meest. Amaterasu kuulutas, et mehed on tema omad, sest nad olid sündinud tema kaelakeest. Susano'o käitus seejärel tormiliselt: ta hävitas riisipõllud, viskas surnud poni oma kangasteljesse ja tappis vihast ühe oma abilistest. Selle peale Amaterasu kurvastas, vihastus ja peitus Ama-no-Iwato’sse — „taevase kalju koopa“ — nii et päike kadus ja maailma valdas pimedus.
Amaterasu pääses hiljem koopast välja tänu teiste jumalate leidlikele samme ja pidustustele, mis meelitavad ta välja; selle loo kaudu seletatakse päikese tagasipöördumist maailma. Amaterasu pääses hiljem koopast välja, kuid Susano'o sai karistuseks taevast pagendatud.
Yamata-no-Orochi ja Kusanagi
Pärast taevast lahkumist tuli Susano'o alla Izumo provintsi, kus ta kohtas vanapaarit, kelle kaheksast tütrest seitse olid juba kaheksapealise madu Yamata-no-Orochi ohvriks langenud. Järele oli jäänud ainus tütar, Kushi-inada-hime. Paar lubas Susano'ole oma tütre käe, ja selle eest nõustus ta Orochi tapma. Ta purustas koletise, peites selle magamise ajal kaheksa kausi sake'i sisse ja seejärel lõikas iga pea maha.
Ühest sabast leidis Susano'o mõõga, mille ta nimetas Ame-no-Murakumo-no-Tsurugi („Taeva pilve kogumise mõõk“). Hiljem sai sellest kuulus Kusanagi-no-Tsurugi, üks Jaapani keiserlikust kolmest relikviast. Mõõk anti Amaterasule kui lepituskingitus ning koos Yata-no-Kagami (peegel) ja magatama (pühad juveelid) esitatakse see kui tõestust tema jumaliku õiguse kohta valitseda maa peal — need regaliaantiiksed esemete kogum anti lõpuks tema järeltulijale Ninigile, kes oli keiser Jimmu vanaisa ja Jaapani valitseva perekonna eellane.
Iseloom ja sümboolika
Susano'o kujutatakse mütoloogias sageli vastuolulise figuurina: samaaegselt tormise, hävitaja ja ka kaitsjana. Tema vale ja vägivaldne käitumine Amaterasu suunas näitab tema metsikut külge, kuid tema teod Izumo’s — Orochi tapmine ja kuningliku mõõga leidmine — annavad talle ka kangelase staatuse. See kaksikloomus peegeldab looduse endi hävitavat ja toitvat olemust.
Kultus ja pühapaigad
Susano'o kultus on tähtis eelkõige Izumo piirkonnas, kus asub mitu temale pühendatud šinto pühamut. Tema looga seotud rituaalid ja festivalid rõhutavad nii tema tormist kui ka kaitsvat aspekti ning tihti tõstetakse esile tema rolli maa ja mererändurite kaitsjana. Susano'o kuvand on mõjutanud ka kohalikke pühitsemistavasid: talle tehakse ohvreid, palutakse kaitset ja tänatakse saagikuse eest.
Mõju kultuurile ja tõlgendused
Susano'o on andnud inspiratsiooni paljudele kunstivormidele — kirjalikele allikatele, maalingutele, nukuteatrile, kaasaegsele popkultuurile (raamatud, manga, videomängud) ja kohalikule folkloorile. Tema lugu on tõlgenduste all: mõnedes lugudes rõhutatakse tema karme õppetunde ja oma sügavat kahetsust, teistes esitatakse ta pigem pungitaja ja kaitsjana. Religiooniuurijad näevad temas ka kultuurilist dialoogi — jumalatevahelised konfliktid ja lepitused on osa sellest, kuidas Jaapan on kujundanud oma jumalike võimude hierarhiat ja legitiimsuse ideed.
Kaasaegne tähendus
Tänapäeval on Susano'o lugu oluline nii religioosses kui ka rahvakultuurilises kontekstis. Ta tuletab meelde looduse jõudude kahtlast külge ning seda, kuidas jumalate lood on kasutatud poliitiliste ja kultuuriliste narratiivide loomiseks — näiteks keisriliini õigluse ja jumaliku päritolu õigustamiseks. Samuti elavad tema legendid edasi kohalikes pidustustes ja mälestuslugudes, mis hoiavad muistset mütoloogiat elavana.
Kuigi Susano'o tegelaskuju võib tunduda vastuoluline, aitab tema lugu mõista šinto uskumuste mitmekihilisust: jumalad võivad olla nii inimlikud kui ka loodusest suuremad jõud, kelle tegudest sõltuvad ilmas toimuvad muutused.
