Susanoo
Susanoo (jaapani keeles: 須佐之男命, Susanoo-no-Mikoto; ka romaani keeles Susano'o, Susa-no-O ja Susanowo) on šintoistlikus keeles mere ja tormide kami.
Susano'o on päikesejumalanna Amaterasu ja kuujumalanna Tsukuyomi vend. Kõik kolm loodi Izanagist, kui ta pesi oma nägu, et puhastada Yomi, allmaailma mustusest. Amaterasu sündis, kui Izanagi pesi oma vasaku silma, Tsukuyomi sündis parema silma pesemisest ja Susano'o nina pesemisest.
Jutud räägivad suurest rivaalitsemisest Susano'o ja tema õe vahel. Kui ta pidi igaveseks lahkuma Taevast, sest Izanagi käskis seda teha, läks ta oma õega hüvasti jätma. Amaterasu, kes kahtlustas, pakkus talle väljakutse: kumbki neist pidi muutma teise objekti inimeseks. Amaterasu lõi Susano'o mõõgast kolm naist, tema aga lõi tema kaelakeest viis meest. Amaterasu ütles, et mehed on tema omad, sest nad on sündinud tema kaelakeest. Susano'o hävitas oma riisipõllud, viskas surnud poni oma kangasteljesse ja tappis vihast ühe oma abilistest. Selle eest läks Amaterasu kurb, vihane ja hirmunud Amaterasu Ama-no-Iwato, "taevase kalju koopa" sisse peitu, nii et päike jäi varju ja maailm muutus pikaks ajaks pimedaks.
Amaterasu pääses hiljem koopast välja, kuid Susano'o sai karistuseks taevast pagendatud. Ta tuli alla Izumo provintsi, kus ta kohtus ühe vana paariga. Nende kaheksast tütrest seitse oli kaheksapealine madu Yamata-no-Orochi ära söönud ja see oli tulemas kaheksanda, Kushi-inada-hime, järele. Pärast seda, kui abielupaar lubas Susano'ole oma tütre käe, nõustus ta Orochi tapma. Kaheksa kausi sake'i (üks iga pea jaoks) abil lõikas Susano'o monstrumile pea maha, kui see magas.
Susano'o võttis ühest Orochi sabast välja mõõga, mida ta nimetas Ame-no-Murakumo-no-Tsurugi ("Taeva pilve kogumise mõõk"), mis hiljem sai nimeks Kusanagi-no-Tsurugi. Mõõk anti Amaterasule lepituskingituseks ja hiljem anti see koos Yata-no-Kagami (peegel) ja magatama (pühad juveelid) kui tõestus tema jumaliku õiguse kohta valitseda maa peal (Jaapani kolm keiserlikku regaliiri) tema järeltulijale Ninigile (keiser Jimmu vanaisa).
Susanoo ja vee draakon
Izumo
Amaterasu pühamu asub Ise pühamu ja Susano'o pühamu asub Izumos, kus ta tuli maa peale taevast pagendatuna alla. Izumos asuvad Jaapani vanimad pühamud.
| Jaapani mütoloogia ja folkloor |
Müütilised tekstid ja rahvajutud: |
Küsimused ja vastused
K: Kes on Susanoo?
V: Susanoo on šintoistlikus religioonis mere ja tormide kami. Ta on päikesejumalanna Amaterasu ja kuujumal Tsukuyomi vend. Kõik kolm loodi Izanagist, kui ta pesi oma nägu, et puhastada end Yomist, allmaailmast.
K: Kuidas Susano'o ja Amaterasu omavahel suhtlesid?
V: Susano'o ja Amaterasu vahel oli suur rivaalitsemine. Kui Susano'o kavatses igaveseks Taevast lahkuda, sest Izanagi käskis seda teha, läks ta oma õele hüvasti jätma. Amaterasu pakkus talle välja väljakutse, kus kumbki pidi teineteise objekti inimesteks muutma. Susano'o hävitas aga oma riisipõllud ja tappis vihast ühe oma abilise, mille tõttu Amaterasu peitis end Ama-no-Iwato sisse, nii et Sun jäi pikaks ajaks peitu. Karistuseks selle teo eest pagendati Susano'o taevast.
K: Mis juhtus, kui Susano'o jõudis Izumosse?
V: Kui Susano'o Izumosse jõudis, kohtus ta ühe vana paariga, kes rääkis talle, et nende kaheksast tütrest seitse oli Yamata-no-Orochi ära söönud ja see oli tulemas ka nende kaheksanda tütre Kushi-inada-hime järele. Pärast seda, kui nad lubasid Susano'ole oma tütre kätt, kui ta päästab tema elu, nõustus ta kaheksa kausi sake (üks iga pea kohta) abil Orochi tapma. Pärast Orochi tapmist oma mõõgaga Ame-no-Murakumo-no-Tsurugi ("Taeva pilve kogumise mõõk"), mida hiljem tuntakse Kusanagi no Tsurugi nime all, andis ta selle koos Yata no Kagami (peegel) ja magatama (pühad juveelid) lepituskingituseks, et tõestada jumalikku õigust maa üle (Jaapani kolm keiserlikku regaliiri).
K: Mida tähendab shintoism?
V: Shinto viitab iidsele Jaapani religioonile, mis hõlmab vaimude või jumalate, nn "kami", kummardamist. See keskendub rituaalsetele tavadele, näiteks puhastustseremooniatele, mille eesmärk on tuua õnne või tõrjuda kurja vaimu või halba õnne. See hõlmab ka pühasid, mis on pühendatud esivanemate või loodusega seotud jumaluste, näiteks mägede või jõgede austamisele.
K: Kus Izanagi ennast pesi?
V: Izanagi pesi end Yomis, mida Jaapani mütoloogias nimetatakse "allmaailmaks", mida kirjeldatakse kui varjudega täidetud pimedat paika, kuhu hinged pärast surma lähevad, enne kui nad reinkarneeruvad teise vormi.Yomisse pääseb Sanzu jõe ületamise kaudu, kasutades sulgedest valmistatud sildu.
K:Milliseid esemeid andis Susanoo ? V: Susanoo andis Amaterasu Ame - no - Murakumo - no - Tsurugi ("Taevase Pilve Kogumise Mõõk"), mis hiljem sai nimeks Kusanagi no Tsurugi, koos Yata no Kagami (peegel) ja magatama (pühad juveelid) kui tõendust jumaliku õiguse kohta maa üle (kolm Jaapani keiserlikku regaliiri).