Amaterasu (jaapani keeles 天照), Amaterasu-ōmikami (jaapani keeles 天照大神 või 天照大御神) või Ōhirume-no-muchi-no-kami (jaapani keeles 大日孁貴神), on jumalanna jaapani mütoloogias. Ta on päikesejumalanna ja kõige püham kõigist šintoistlikest jumalustest. Tema nimi Amaterasu tähendab "(see, mis) valgustab taevast". Tema pühamu asub Ise'is.

Päritolu ja müüdid

Amaterasu pärineb Jaapani varasematest kirjapandud allikatest, eelkõige Kojiki ja Nihon Shoki, kus tema sünnilugu ja teod on talletatud. Ta on vanem jumaliku paari, Izanagi ja Izanami, järeltulija. Üks tuntumaid lugusid räägib temast ja tema vennast Susanoo'st — tormijumalast — kellega Amaterasu sattus teravasse konfliktisse. Susanoo käitumise pärast peitus Amaterasu pimedasse koopasse (Amano-Iwato), mille tõttu maailmast kadus valgus ja elu jäi seisma.

Amano-Iwato ja maailma taastumine

Amaterasu väljatoomiseks korraldati jumalate poolt meelelahutuslik ja rituaalne vaatemäng: jumalanna Amano-Uzume tegi lõbusa tantsu, mille peale teised jumalad naersid ja lõid kavala plaani. Nad paigutasid peegli ja ehteid koopa ette; nähes oma kajastust peeglis Amaterasu huvitas, ukseava tekkis ja valgus pääses uuesti maailma. See müüt selgitab šintoistlikku tähtsust rituaalidele, peeglile ja maskuliinsete ning feminiinsete jõudude tasakaalule.

Imperiaalne seos ja püha kolmik

Amaterasu seostatakse ka Jaapani keisrikoja jumaliku päritoluga. Tema pojapoeg Ninigi-no-Mikoto laskus taevast maa peale juhtima ja tema järeltulijatest peetakse olevat esimest ajaloolist keisrit, Jimmu. Keisripere jaoks on oluline osa ka kolmel pühal riistal — peegel (Yata no Kagami), mõõk (Kusanagi no Tsurugi) ja magatama-ehte (Yasakani no Magatama) — mis moodustavad Jaapani imperiaalse regaliaid ja on seotud Amaterasuga.

Ise pühamu ja rituaalid

Ise (Ise Jingu) Naiku ehk sisepühamu on Amaterasule pühendatud peamine pühapaik ning üks šintoismi tähtsamaid ja külastatumaid paiku. Iga 20 aasta järel viiakse läbi traditsiooniline uuendamisrituaal Shikinen Sengu, mille käigus pühamu ehitatakse täpselt samasugusena uuesti — see on osa rituaalse puhtuse ja jätkusuutlikkuse ideest.

Amaterasu roll šintoismis ja kultuuris

Amaterasu on šintoismi keskne jumalus, kellele omistatakse valguse, korra ja viljakuse roll. Tema müüdid rõhutavad rituaalide ja kogukondliku harmoonia tähtsust. Tema lugu on mõjutanud Jaapani kunsti, kirjandust, teatrižanre (näiteks nō ja kabuki) ning tänapäevast popkultuuri.

Ikonograafia ja pühitsemine

Amaterasut kujutatakse harva otseselt inimkujul religioosses kunstis; pigem esindavad teda sümbolid nagu peegel ja päikesekiir. Paljud šintopühad ja festivalid sisaldavad rituaale ning kagura tantsu, millega meenutatakse koopa loo sündmusi ja tähistatakse valguse tagasitulekut.

Mõned täiendavad faktid

  • Peamised allikad tema müütidele on Kojiki (712) ja Nihon Shoki (720).
  • Amaterasu rõhutab šintoismi sügavat sidet looduse, rituaali ja poliitikaga ning temast lähtuvad teemad on olnud osa Jaapani identiteedist sajandeid.
  • Ise pühamu avalikustab traditsioonilise arhitektuuri ja rituaalipraktika tähtsuse, säilitades vanu ehitusmeetodeid läbi korduvate ümberehituste.

Amaterasu on seega nii müütiline päikesejumalanna kui ka šintoismi ja Jaapani ajaloo sümboliline keskpunkt — tema lood selgitavad valguse, korra ja rituaali rolli ühiskonnas ning annavad aluse keisrikoja jumalikule staatusele.