Torm – määratlus, tekkepõhjused, tüübid ja ohutusnõuanded

Avasta tormide määratlus, tekkepõhjused, tüübid (jäätorm, lumetorm, äikesetorm jt) ja praktilised ohutusnõuanded, et valmistuda ja kaitsta end äärmusliku ilma korral.

Torm on äge meteoroloogiline nähtus, mille puhul esineb tugevat vihma ja tuult, mis on tingitud õhus olevast niiskusest. Tormide ajal võivad sageli esineda ka rahet ning äikest, ja harvemini tekivad väga väikesemahulised aga vägagi ohtlikud pöörisnähud — tornaadod. Tormid võivad kesta mõnest tunnist kuni päevade või nädalateni (kui on tegemist püsiva madalrõhksüsteemiga) ning põhjustada ulatuslikke üleujutusi, kahjustusi rajatistele ja elektrikatkestusi.

Sageli nimetatakse ka orkaane, taifune ja tornaadosid tormideks, kuid neil on eraldi nimetused, sest tegemist on väga suurte või eriti intensiivsete tormisüsteemidega. Torme uurivad teadlased, keda nimetatakse meteoroloogideks, ja täpsemaid hoiatusteateid annavad ilmateenistused. Laevandusprognooside idee sai alguse murest päästa laevu ootamatute tormide eest Põhja-Atlandil. Tormiga kaasnevad tavaliselt tugev tuul, suurenenud äike (äike / äike), suured sademed ja mõnel juhul jää- või jäätõrjuvad olud (jää). Seetõttu on ilmateadetest ja hoiatustest hoidmine ning nõuetekohane ettevalmistus äärmiselt oluline.

Tormidel on mitmesuguseid liike ja nimetusi: jäätorm, lumetorm, ookeanitorm, tuletorm, äikesetorm jne. Äikesetormid tekivad sageli kuumades ja niisketes piirkondades, näiteks osades India osades, kus tugev konvektsioon põhjustab ülespoole suunatud õhuvoolu. Kuum ja niiske õhk tõuseb, kantakse ülespoole ka veetilgad, mis kõrgemal jäätuvad ja langevad alla raadult rahe või tugeva vihmana; sama protsess genereerib välkude nähtavust ja müristamist (heli), mida me tajume äikena.

Tormide tekkepõhjused

• Rõhuerinevused: tugev rõhuerinevus kahe piirkonna vahel tekitab tugeva tuule (rõhugradient).
• Frondid: külmfrontide ja soojafrontide kohtumisel tekib tõusva õhu liikumine ning tihti tugevaid sademete ja tuule puhanguid põhjustav torm.
• Konvektsioon: päikese soojendatud maapind tekitab vertikaalse õhuvoolu (cumulonimbus-pilved), mis viib äikesetormideni, rahe ja tugeva vihmani.
• Merd ümbritseva vee temperatuur: troopilised orkaanid/tsüklonid saavad energiat soojustatud merest; soojem vesi võib tormi tugevust suurendada.
• Coriolise efekt ja pööris: Maa pöörlemine paneb suuremad süsteemid pöörlema — see on oluline orkaanide/taifuunide tekkimisel.
• Tuuletüvi ja shear: tuulesüsteemi tugev erinevus kõrgusel soodustab pööriste ja supertsüklite tekkimist, mis võib viia tornaadode moodustumiseni.

Tormide tüübid lühidalt

• Äikesetorm — lokaalne või piirkondlik tugev torm, millega kaasnevad välgud, müristamine, tugev vihm ja sageli rahe.
• Orkaan / taifuun / hurrikaan — suured tropilised tsüklonid; nimetused erinevad sõltuvalt ookeani piirkonnast, kuid tegemist on väga tugevate ringikujuliste tuulesüsteemidega.
• Tornaado — väga väike, ent äärmiselt intensiivne pööris, mis võib põhjustada suuri hävitusi kitsal alal.
• Lumetorm / blizzard — tugevad lumesajud koos tugeva tuulega, vähese nähtavuse ja ohtlike teeoludega.
• Jäätorm — külm saderänne, mille käigus tekib jäätumine, kinnitades jäätükke taradele ja juhtmetele, põhjustades kaalutõusu ja katkestusi.
• Tuletorm — intensiivne tule levik, mida kannab tugev tuul; see võib tormiga olla seotud või tekkida eraldiseisvalt.
• Rahetorm, tormine tõusuvesi (storm surge), tolmutorm jpt — kohalikes oludes spetsiifilised tormiliigid.

Ohutusnõuanded

• Kuula ametlikke hoiatuseid: jälgi ilmajaamu ja hädaolukorra teateid; tegutse vastavalt evakuatsioonisoovitustele.
• Sisehoius turvaliselt: jää siseruumi akendest eemale (keskne ruum, koridor või paksiseinaline ruum), eemal klaaspindadest ja esemetest, mis võivad õhku lennata.
• Autosõit: väldi sõitu tugeva tormi ajal; kui sõita on vältimatu, sõida madalal kiirusel ja hoia piisavat vahet veekogude ning teist tüüpi ohte silmas pidades. Vältida uppunud teekohad — vesi võib peita suuri ohte.
• Äikesetormi ajal: ära otsi varju üksikute puude all; hoidu metallist esemetest ja pikematest antennidest, ära kasuta juhtmega telefoni.
• Tornaado korral: mine keldrisse või sisevarjualusesse ruumi, ära viibi akende läheduses; kui oled autoses, leia paksu konstruktsiooniga hoone või madal looduslik madaliku koht — ära peitu silmapaistva ülekattega aladel.
• Merel: arvestada Laevandusprognooside ja teiste mereteadetega; tugevates tingimustes väldi väikelaevadega merel olemist.
• Varustuse ja ettevalmistus: koostada hädapakk (vesi, kuivtoit, taskulamp, laengupank, aku- või patareitoega raadioside, esmaabitarbed), kinnitada õues lahtised esemed, tagada kodu vee- ja elektriohutuse vahendid.
• Pärast tormi: hoidu alla kukkunud juhtmetest (teata energiaettevõttele), kontrolli hooneid ohtlike kahjustuste suhtes ja järgi ametlikke juhiseid taastustöödeks.

Tormide õigeaegseks mõistmiseks ja neile reageerimiseks kasutatakse tänapäeval satelliite, meteosaatjaid, Doppleri-radareid ja arvutusmudeleid, mis annavad ilmaprognoose ja hoiatusi. Õige ettevalmistus, säästlik käitumine ja ametlike juhiste järgimine aitavad vähendada tormide kahjusid ning kaitsta elusid ja vara.

Küsimused ja vastused

K: Mis on torm?

K: Kes uurib tormi?

K: Kuidas algasid laevaprognoosid?

K: Millist tüüpi ilmaga on seotud torm?

K: Millised on tormide liigid?

K: Kus tekivad äikesetormid sageli?

K: Kuidas tekivad äikesetormide ajal välk ja heli?

Otsing