Ferdinand Uraani kauge tagurlik mitte-sfääriline kuu
Ferdinand on Uraani kõige kaugem tagurlikum mitte-sfääriline kuu. Selle leidsid Matthew J. Holman, John J. Kavelaars, Dan Milisavljevic ja Brett J. Gladman 13. augustil 2001 ja sellele anti nimetus S/2001 U 2. Tegemist on väikese, kaugel paikneva ja väga nõrga heledusega kehaga, mis kuulub Uraani ebatavaliste (irregulaarsete) kuugruppide hulka: selle orbiit on kauge, kõrge kalde ja ebatüüpilise eksentrilisusega ning liikumine on tagurpidi (retrograde). Sellised omadused viitavad sellele, et kuu tõenäoliselt ei tekkinud planeedi ümber koos Uraaniga, vaid jäi hiljem planeedi gravitatsiooni poolt püütud objektiks.
Avastamise ja taastamise ajalugu
Ferdinandit vaadeldi avastamise järel veel mitmel korral — 21. septembril ja 15. novembril 2001 ning veel aasta hiljem 13. augustil ja 5. septembril 2002 — kuid pikemaajaliseks jälgimiseks polnud andmeid piisavalt ja kuu loeti lõpuks kadunuks. Lõplik taastamine leidis aset 24. septembril 2003, kui Scott S. Sheppard tuvastas kuule sobivad objektid, kasutades ülesvõtteid, mille olid teinud David C. Jewitt ja tema ise 29.–30. augustil ning 20. septembril. Kinnitavad vaatlused tegi taas Holman 30. septembril, mis võimaldas orbiidi täpsemalt määrata ja siduda varasemate avastustega.
Nimetus ja kultuuriline taust
Uranus XXIV sai nime William Shakespeare'i näidendi "Tempest" Napoli kuninga poja järgi. Nimevalik järgib tavapärast tava nimetada Uraani kaaslasi Shakespeare'i ja Alexander Pope'i tegelaste järgi; Ferdinand on selles kontekstis väiksem rolli omav karakter, kelle nimi anti kuule autoriteetsete rahvusvaheliste hübriidide nimetamiskonventsioonide kohaselt.
Füüsikalised ja teaduslikud märkused
- Ferdinand on väga väike ja mitte-sfääriline, mis tähendab, et selle massi ja gravitatsioon on liiga väike, et kujundada kuju ligi sfääriliseks.
- Pinna omadused, koostis ja täpne suurus on vaatluste tõttu väheuuritud; oletatavasti on see kivine või jää-kivine ning tumedama peegeldusastmega.
- Selle kauge, kaldunud ja tagurpidi orbiit pakub olulist teavet Uraani kaaslaste akumulatsiooni- ja püüdmismehhanismide kohta ning aitab mõista väliste kuude päritolu ja evolutsiooni Päikesesüsteemis.
Miks Ferdinand on huvipakkuv
Ferdinand on tähtis osa Uraani väliste kuuüksuste kompleksist: tema olemasolu, orbiidi omadused ja keeruline vaatluslugu (avastus, kadumine, taastamine) illustreerivad väliste ja nõrkade observatsioonide raskusi ning näitavad, kuidas tänapäevased pildistamis- ja andmetöötlusmeetodid võimaldavad tagasi tuua ning kinnitada varem kaotatud avastusi. Edaspidine jälgimine ja sagedasemud vaatlused on vajalikud orbiidi täpsustamiseks ning füüsikaliste omaduste selgitamiseks.
Orbit
Ferdinand on kõige kaugem teadaolev Uraani kuu. Ta järgib tagasipöörduvat, üsna kallutatud, kuid väga ekstsentrilist orbiiti. Diagrammil on kujutatud Uraani retrogradsete mittesfääriliste kuude orbitaalparameetrid (polaarkoordinaatides), kusjuures orbiidi ekstsentrilisus on kujutatud peritsentrist kuni apotsentrini ulatuvate segmentidega.
Uraani tagurlikud mittesfäärilised kuud.
Seotud leheküljed
- Uraani kuude nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Mis on Ferdinand?
V: Ferdinand on Uraani kuu.
K: Millal avastati Ferdinand esimest korda?
V: Ferdinand avastati esmakordselt 13. augustil 2001. aastal.
K: Kes avastas Ferdinandi?
V: Ferdinandi avastasid Matthew J. Holman, John J. Kavelaars, Dan Milisavljevic ja Brett J. Gladman.
K: Mis on Ferdinandi puhul ainulaadne?
V: Ferdinand on Uraani kõige kaugem tagurlikum mittesfääriline kuu.
K: Kas Ferdinand oli kunagi kadunud?
V: Jah, Ferdinand oli kadunud pärast seda, kui teda nähti mitu korda, kuid lõpuks leiti ta uuesti.
K: Kes leidis Ferdinandi uuesti üles?
V: Ferdinandi avastas uuesti Scott S. Sheppard David C. Jewitti ja tema enda tehtud piltide põhjal.
K: Miks anti Ferdinandile nimi Napoli kuninga poja järgi filmis "The Tempest"?
V: Ferdinand sai nime William Shakespeare'i näidendi "Torm" Napoli kuninga poja järgi, sest Uraani kuud on nimetatud Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaste järgi.
