Ross 154 punane kääbus ja UV Ceti tüüpi sähvatustäht Päikese läheduses
Ross 154 (ka V1216 Sgr) on täht, mis asub Maa suhtes lähikonnas ja paistab silma tugeva aktiivsuse poolest. Originaaltekstis on ta nimetatud lõunapoolses Jäära tähtkujus; tegelikult kannab tähenduses olev lühend Sgr nimetust Ambur (ladina keeles Sagittarius) ning Ross 154 paikneb Amburi suunas. Tema näiv suurus on umbes 10,44, seega on ta palja silmaga nähtamatult nõrk.
Asukoht ja kaugus
Tähe kaugus arvutatakse parallaksi põhjal ja on ligikaudu 9,69 valgusaastat (2,97 parseki). See teeb Ross 154-st ühe Päikese lähimatest naabritähtedest ning Amburi (Sgr) lõunapoolsema osa tuntumate lähitaevakehade hulka kuuluva objekti.
Avastamine ja muutlikkus
Tähe katalogiseeris esmakordselt Ameerika astronoom Frank Elmore Ross 1925. aastal. Ross 154 on klassikaline UV Ceti-tüüpi sähvatustäht (flare star): tema heleduse järsud tõusud ehk flaarid on sagedased ja intensiivsed. Keskmiselt möödub kahe suurema sähvatuse vahel ligikaudu kaks päeva, mis teeb tähe eriliselt aktiivseks. Esimene hästi dokumenteeritud sähvatus täheldati Austraaliast 1951. aastal, kui tähe näiv suurus suurenes umbes 0,4 magnituudiga; tavalised flaarid võivad selle asemel tõsta heledust 3–4 magnituudi võrra lühikese aja jooksul.
Röntgenkiirgus ja koronaalne aktiivsus
Ross 154 on tugev röntgenkiirguse allikas ning seda on uurinud mitmed röntgenobservatooriumid, sh Chandra observatoorium. Tähe vaikne röntgenheledus on mõõdetud ligikaudu 9 × 10^27 ergs s-1. Flaatide ajal ja erakordselt suurte röntgenplahvatuste käigus on registreeritud energiaid kuni umbes 2,3 × 10^33 erg, mis viitab väga aktiivsele koronaalsele protsessile ja tugevatele magnetväljadega seotud sündmustele.
Füüsikalised omadused
Ross 154 on punane kääbustäht, mis toodab energiat vesiniku tuumasünteesi kaudu oma tuumas. Tema hinnanguline mass on umbes 17% Päikese massist ja raadius umbes 24% Päikese raadiusest, kuid ta kiirgab kõigest ligikaudu 0,38% Päikese heledusest. Sellised omadused on tüüpilised madalama massiga M-tüüpide kääbustähtedele: madal luminestsents, jahe pind ning tugev magnetiline aktiivsus, mis väljendub sagedaste flaaride ja röntgenkiirguse variatsioonina. Ross 154 spektritüüpiks märgitakse tavaliselt hilisemate M-tähtede rühm, sageli koos emissioonjoontega, mis näitavad aktiivset koronaalset ja kromosfäärilist käitumist.
Vanus, koostis ja planeedisüsteemid
Tõenäoliselt on Ross 154 suhteliselt noor täht — vanusehinnangud viitavad alla miljardi aasta vanusele objektile —, mis on kooskõlas tema kõrge magnetilise aktiivsuse ja sagedaste sähvatustega. Tema keemiline koosseis näitab, et Heliusest raskemate elementide (nn metallituse) sisaldus on ligikaudu poole väiksem kui Päikesel, mis võib mõjutada tähe moodustumise ja võimaliku planeetide tekkimise ajalugu. Hetkel ei ole Ross 154 juures laialt teadaolevaid kinnitatud planeete; intensiivne flaaritegevus muudab sellise tähesüsteemi ümbruse potentsiaalselt ebasõbralikuks eluks sarnastele tingimustele, kuid planeetide otsing jätkub ülevaatavate uuringute ja täpsemate mõõtmiste kaudu.
Miks Ross 154 on tähtis
- Ta on üks lähimaid aktiivseid punaseid kääbusi, mis teeb temast hea sihtmärgi flaaride ja koronaalsete protsesside uurimiseks.
- Võimalus uurida röntgen- ja optilise spektriga seotud sündmusi sama tähe juures aitab mõista madala massiga tähtede magnetilist dünaamikat.
- Tugev aktiivsus ja suhteliselt madal metallitus annavad teavet noorte kääbustähtede evolutsiooni ja keskkonna kohta, milles planeedid võivad tekkida ja püsida.
Ross 154 on edaspidi oluline objekt nii lähistaeva kaardistamisel kui ka tähefüüsika uuringutel, eriti seoses flaarimustrite, koronaalse varajase eluteaduse ja väikemassiliste tähtede magnetilise aktiivsuse mõistmisega.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse tekstis käsitletud tähte?
V: Tekstis käsitletud täht on Ross 154.
Küsimus: Kui heleda on Ross 154?
V: Ross 154 näilise heleduse väärtus on 10,44, seega on ta palja silmaga nägemiseks liiga nõrk.
K: Kui kaugel asub Ross 154 Maast?
V: Ross 154 on Maast hinnanguliselt 9,69 valgusaasta (2,97 parseki) kaugusel.
K: Millal Ross 154 esmakordselt kataloogiti?
V: Ross 154 kataloogis esmakordselt Ameerika astronoom Frank Elmore Ross 1925. aastal.
K: Mis tüüpi täht on Ross 154?
V: Ross 154 on punane kääbustäht, mis toodab energiat vesiniku tuumasünteesi kaudu oma tuumas.
K: Kui suur on selle tähe mass ja heledus võrreldes meie Päikesega?
V: Selle tähe mass on hinnanguliselt 17% Päikese massist ja 24% Päikese raadiusest, kuid ta kiirgab ainult 0,38% Päikese heledusest.
K: Milliseid omadusi on selle tähe puhul täheldatud?
V: Ross 154 on leitud, et ta on UV Ceti-tüüpi sähvatustäht, mille keskmine aeg suurte sähvatuste vahel on umbes kaks päeva, ja Chandra observatoorium on täheldanud selle tähe röntgenkiirguse kiirgust, kusjuures üks eriti suur sähvatus kiirgab 2,3 × 1033 erg .
