Tehiskaaslane
Satelliit on objekt, mis tiirleb teise objekti ümber. Kosmoses võivad satelliidid olla looduslikud või inimtekkelised. Kuu on looduslik satelliit, mis tiirleb ümber Maa. Enamik inimtekkelisi satelliite tiirleb samuti Maa ümber, kuid mõned tiirlevad ka teiste planeetide, Päikese või Kuu ümber. Satelliite kasutatakse mitmel otstarbel. On olemas ilmasatelliidid, sidesatelliidid, navigatsioonisatelliidid, luuresatelliidid, astronoomiasatelliidid ja paljud muud satelliidid. Arthur C. Clarke populariseeris sidesatelliidi idee.
Maailma esimene tehissatelliit, Sputnik 1, saadeti Nõukogude Liidu poolt 4. oktoobril 1957. aastal. See üllatas kogu maailma ja Ameerika Ühendriigid tegid kiiresti tööd oma satelliidi orbiidile saatmiseks, alustades sellega kosmosevõidujooksu. Sputnik 2 startis 3. novembril 1957 ja viis orbiidile esimese elusoleva reisija, koera nimega Laika. Ameerika Ühendriigid käivitasid 31. jaanuaril 1958 oma esimese satelliidi nimega Explorer 1. Ühendkuningriik käivitas oma esimese satelliidi 1962. aastal.
Sellest ajast alates on Maa ümber orbiidile saadetud tuhandeid satelliite. Mõned satelliidid, eelkõige kosmosejaamad, on orbiidile saadetud osade kaupa ja kokku pandud.
Satelliit orbiidil
Praegu orbiidil olevad satelliidid
Tehissatelliidid on pärit enam kui 50 riigist ja nad on kasutanud kümne riigi satelliitide stardivõimalusi. Praegu töötab paarsada satelliiti, kuid tuhanded kasutamata satelliidid ja satelliidi fragmendid tiirlevad Maa ümber kosmosejäätmetena. Suurim satelliit on rahvusvaheline kosmosejaam, mille on kokku pannud mitu eri riiki (sh NASA, ESA, JAXA ja RKA organisatsioonid). Selle pardal elab tavaliselt kuuest astronautist või kosmonautist koosnev meeskond. See on pidevalt hõivatud, kuid meeskond vahetub. Hubble'i kosmoseteleskoopi on kosmoses viibivad astronaudid mitu korda remontinud ja uuendanud.
On ka inimtekkelisi satelliite, mis tiirlevad ümber millegi muu kui Maa. Mars Reconnaissance Orbiter on üks neist, mis tiirleb Marsi ümber. Cassini-Huygens tiirleb ümber Saturni. Venus Express, mida juhib ESA, tiirleb Veenuse ümber. Kaks GRAIL-satelliiti tiirlesid kuni 2012. aasta detsembrini Kuu ümber. Mitmed satelliidid on juba aastaid tiirelnud ümber Päikese ja üks lisandub 2019. aastal.
Inimtekkelistel satelliitidel on mitu peamist kasutusviisi:
- Teaduslik uurimine
- Maa seire - sealhulgas ilmaprognoosid ning tormide ja reostuse jälgimine
- Side - sealhulgas satelliittelevisioon ja telefonikõned
- Navigatsioon - sealhulgas globaalne positsioneerimissüsteem (GPS)
- Sõjaline - sealhulgas luurefotod ja side (tuumarelvad ei ole kosmoses lubatud).
Animatsioon, mis näitab GPS-satelliitide orbiite keskmisel Maa orbiidil.
ESTCube-1 on loodud teaduslikeks uuringuteks.
Orbits
Enamik inimtekkelistest satelliitidest on madalal Maa orbiidil (LEO) või geostatsionaarsel orbiidil. Orbiidil püsimiseks peab satelliidi külgsuunaline kiirus tasakaalustama gravitatsioonijõudu. Madalal orbiidil olevad satelliidid on sageli vähem kui tuhande kilomeetri kõrgusel maapinnast. Maa lähedal, LEO-s, peavad satelliidid liikuma kiiremini, et püsida orbiidil. Madalad orbiidid sobivad hästi satelliitide jaoks, mis pildistavad Maad. Paljud teevad tööd, mis nõuavad suurt orbitaalkallet (nad pendeldavad ekvaatori kohal ja all), et nad saaksid suhelda või vaadata teisi piirkondi. Satelliiti on lihtsam panna madalale Maa orbiidile, kuid Maa pealt vaadatuna tundub satelliit liikuvat. See tähendab, et satelliitantenn (teatud tüüpi antenn) peab alati liikuma, et saata või vastu võtta sidet selle satelliidiga.
Keskmine orbiit töötab hästi GPS-satelliitide puhul - Maa vastuvõtjad kasutavad satelliidi muutuvat asukohta ja täpset aega (ning sellist tüüpi antenni, mida ei pea suunama), et leida, kus Maal vastuvõtja asub. Kuid pidevalt muutuv positsioon ei tööta satelliittelevisiooni ja muud tüüpi satelliitide puhul, mis saadavad ja võtavad vastu palju teavet. Need peavad olema geostatsionaarsel orbiidil.
Geostatsionaarsel orbiidil olev satelliit liigub ümber Maa sama kiiresti kui Maa pöörleb, nii et maapinnalt vaadates tundub, et ta on paigal (ei liigu). Selleks, et satelliit saaks niimoodi liikuda, peab ta olema otse ekvaatori kohal ja 35 786 kilomeetri (22 236 miili) kõrgusel maapinnast.
Satelliit geostatsionaarsel orbiidil.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on satelliit?
V: Satelliit on objekt, mis tiirleb kosmoses teise objekti ümber. See võib olla kas looduslik, näiteks Maa ümber tiirlev Kuu, või kunstlik.
K: Milleks kasutatakse satelliite?
V: Satelliite kasutatakse mitmel otstarbel, sealhulgas ilmaprognoosimiseks, sidepidamiseks, navigatsiooniks, luureks ja astronoomiaks.
K: Millal saadeti esimene tehissatelliit orbiidile?
V: Maailma esimese tehissatelliidi, Sputnik 1, käivitas Nõukogude Liit 4. oktoobril 1957. aastal.
K: Kes oli esimene elusolev reisija, kes saadeti orbiidile?
V: Esimene orbiidile saadetud elav reisija oli koer nimega Laika, kes oli 3. novembril 1957. aastal orbiidile saadetud Sputnik 2 pardal.
K: Millal Ameerika Ühendriigid oma esimese satelliidi orbiidile tõid?
V: Ameerika Ühendriigid käivitasid oma esimese satelliidi nimega Explorer 1 31. jaanuaril 1958. aastal.
K: Millal käivitas Ühendkuningriik oma esimese satelliidi?
V: Ühendkuningriik käivitas oma esimese satelliidi 1962. aastal.
K: Mitu satelliiti on sellest ajast alates orbiidile saadetud?
V: Sellest ajast alates on Maa ümber orbiidile saadetud tuhandeid satelliite.
