Laika (vene keeles Лайка; umbes 1954 - 3. november 1957) oli Nõukogude Liidu kosmosekoer. Ta oli üks esimesi loomi kosmoses ja esimene Maa ümber tiirutanud loom. Ta oli kas siberi husky või muu põhjamaise tõu ja terjeri segu. NASA nimetab Laikat "osaliselt samojeedi terjeriks". Koer saadeti kosmosesse, et saada teavet elusorganismide käitumise kohta kosmosekeskkonnas. Lennu käigus saadud teave viis päikese (päikesest) ja kosmilise kiirguse avastamiseni.
Laika oli olnud Moskva tänavatel elanud hulkuv koer. Ta läbis koolituse koos kahe teise koeraga. Seejärel valiti ta koeraks, kes läks Nõukogude kosmoselaevaga Sputnik 2 üles. See saadeti kosmosesse 3. novembril 1957. aastal.
Valik ja ettevalmistus
Laika valiti hulkuvate koerte hulgast, sest nende kohanemisvõime, väiksus ja talutavus kitsastes tingimustes sobisid eksperimentide vajadustega. Treening hõlmas harjumist väiksesse kapslisse kinnitatud asendisse, müraga ja vibratsiooniga kokkupuutumist ning toidupasta ja süstide vastuvõtmise harjutamist. Treeningrühm sisaldas ka teisi koeri, kes osalesid sarnastes katsetes, et valida kõige sobivam isend mehitsemata satuuriülesandeks.
Sputnik 2 ja lennu tingimused
Sputnik 2 ei olnud konstrueeritud Maa peale naasmiseks — sellel puudus reentry- ja maandumissüsteem. Kapsel oli väike ja tehniliselt piiratud: seal oli hapnikusüsteem, toidupasta, sidevahendid ja erinevad sensorid koera elufunktsioonide jälgimiseks. Missiooni eesmärgiks oli saada andmeid elusorganismi reaktsioonidest kaalutuses, müras, kiirguses ja muudes lennukeskkonna tegurites. Sputnik 2 jäeti orbiidile ja see tiirutas Maad mitu kuud, kuni sattus tagasi atmosfääri aprillis 1958. aastal.
Surm ja hilisem teabenõue
Algsel ajal teatasid Nõukogude ametnikud, et Laika elas mitu päeva või nädalat, kuid hiljem, pärast arhiividest dokumentide osalist avalikustamist, selgus, et koer suri juba startimise päevastest tunnistest tingitud ülekuumenemise ja stressi tõttu. Uued andmed viitavad sellele, et laeva temperatuuri reguleerimise süsteemi viga ja külmakaitse puudujäägid põhjustasid kapsli sisetemperatuuri tõusu, mis tõenäoliselt viis Laika surmani vaid mõne tunni jooksul pärast kosmoselendude algust. Kaju ja karmid tingimused tekitasid laialdast avalikku ja teaduslikku arutelu loomade kasutamise eetika üle kosmosuuringutes.
Tulemused ja pärand
Kuigi Laika ei naasnud elusalt, andis tema missioon esimesed andmed loomade reageeringutest Maa-orbiidi tingimustes: mõõdeti elusfunktsioone, südame- ja hingamissagedust ning registreeriti teiste keskkonnategurite mõju. Need tulemused aitasid kujundada hilisemaid kosmoselendude protokolle ja olid taustaks edaspidistele missioonidele, kus loomi saadeti tagasi elusana (näiteks Belka ja Strelka 1960. aastal). Laika juhtum tõi kaasa ka ranged etikaküsimused ja avaliku surve loomasõbralikumate meetodite järele teadusuuringutes.
Mälestus
Laikat on mälestatud loendamatutes kunstiteostes, kujudes, mälestusmärkides ja populaarse kultuuri referentsides üle maailma. Ta on jäänud üheks tuntumaks sümboliks inimese katsetele ja eksperimentidele kosmoseuuringutes ning tekitab siiamaani diskussioone teaduse ja eetika piiride üle. Laika nimi ja lugu meenutavad nii tollast tehnoloogilist ambitsiooni kui ka vajadust kaaluda eetilisi aspekte loomkatsetes.
