Sputniki programm: Nõukogude kosmoseprogramm ja esimene satelliit (1957)

Avasta Sputniku programm: 1957. aasta Sputnik 1, Nõukogude esimene satelliit, mis käivitas külma sõja kosmosevõistluse ja muutis teaduse ning hariduse tulevikku.

Sputniku programm oli Nõukogude Liidu kosmoseprogramm. Sputnik 1, programmi esimene satelliit, käivitati 4. oktoobril 1957. aastal. See oli esimene inimtekkeline satelliit, mis jõudis orbiidile. Käivitamine tähistas uut etappi inimkonna ajaloos ja alustas avalikku faasi niinimetatud kosmoseajastul.

Käivitamine ja tehnilised andmed

Sputnik 1 lasti teele Baikonuri kosmodroomilt (Tyuratami ala) Nõukogude R-7 (Semyorka) kanderaketiga. Satelliit oli lihtne metallkuul, mille põhiline eesmärk oli näidata, et orbiidile tõstmine on võimalik ning testida raadioside ja atmosfääri abil tehtavaid mõõtmisi.

• Kaal: umbes 83,6 kg
• Diameeter: 58 cm
• Raadiosignaalid: kõlas kahe antenni kaudu sagedustel umbes 20,005 ja 40,002 MHz — need "piiksud" olid kogu maailma amatööride ja teadlastele kuuldavad
• Orbiidi parameetrid: esialgne orbiit oli maapinnast ligikaudu mõnesaja kilomeetri kõrgusel (perigee ja apogee varieerusid), orbiidi periood oli ligikaudu 96 minuti ringis
• Eluiga orbiidil: Sputnik 1 jäi orbiidile mitu kuud ja langes atmosfääri tagasi ning põles suuresti 4. jaanuaril 1958

Rahvusvaheline mõju ja reaktsioon

Ameerika Ühendriigid olid väga üllatunud, kui Nõukogude Liit saatis Sputnik 1 kosmosesse. USA vastas kiiresti: valitsus suurendas rahastust teadusele ja haridusele, kiirendati raketi- ja satelliidiuurimusi ning see sündmus aitas käivitada Ameerika avaliku ja poliitilise soovi saavutada kosmoseksrellis konkurentsieelis. Lõpptulemuseks oli osa suurematest muutustest, näiteks NASA asutamine 1958. aastal ja Ameerika esimese edukalt orbiidile viidud satelliidi, Explorer 1, käivitamine 31. jaanuaril 1958.

Sündmus võimendas ka Nõukogude ja Ameerika vahelise kosmosevõistluse olulisust külma sõja kontekstis: satelliididest ja mehitamata ning mehitustega kosmodemonstratsioonidest sai geopoliitiline ja teaduslik mõõde. Sputnik 1 signaalide jälgimine aitas teadlastel uurida Maa atmosfääri tiheduse kõikumisi ja katsetada seiremeetodeid.

Järg ja pärand

Pärast Sputnik 1 järgnesid teised Sputnikid, näiteks Sputnik 2 (3. november 1957), mis kandis koera Laikat — see oli esimene elusolend, kes viidi pärast sündi maapealsest elukeskkonnast edasi orbiidile. Programmid näitasid nii tehnilist oskust kui ka esile kutsutud eetilisi ja poliitilisi debatid maailmas.

Sputniku programm avaldas suurt mõju teadusele, tehnoloogiale ja hariduspoliitikale üle maailma: see kiirendas kosmosetehnoloogia arengut, pani aluse rahvusvahelisele koostööle kosmoseuuringutes ning muutis avaliku arusaama inimeste võimalustest ja riskidest kosmoses. Programmi pärand on osa laiemast kosmoseajaloo narratiivist, mis viis edasi inimese püüdlustele uurida ja kasutada lähemat kosmoseruumi.

Otsing