Sputnik 1 - esimene kunstsatelliit ja kosmoseajastu algus (1957)

Sputnik 1 (1957) — esimene kunstsatelliit, mis avas kosmoseajastu, raputas maailma ja käivitas Nõukogude–USA kosmosevõistluse; ajalooline pöördepunkt teaduse ja tehnoloogia arengus.

Sputnik 1 oli esimene kunstlik satelliit, mis tiirutas ümber Maa. Selle valmistas Nõukogude Liit. See startis 4. oktoobril 1957 Baikonuri kosmodroomilt kell 22:28:34 UTC, kandes kanderaketina R‑7 (Semyorka) tüüpi raketti. See tiirles ümber Maa umbes kolm kuud ja tegi ligikaudu 1440 tiiru, enne kui ta laskus Maa atmosfääri 4. jaanuaril 1958 ja põles. Sputnik 1 kandis lihtsat raadiosaatjat, mille signaale kuuldati Maal kui regulaarseid „piiksuvaid“ helisid; raadiosignaale edastati umbes kolm nädalat kuni aku tühjenemiseni.

Sputnik 1 oli umbes 58 cm läbimõõduga metallkera massiga ligikaudu 83,6 kg. Selle pinnal olid neli antenni ja see edastas kaks kandelaine sagedust (umbes 20 ja 40 MHz), mida kasutasid nii teadlased kui ka amatöörraadiohuvilised signaali jälgimiseks. Algne orbiit oli ebatasakaaluline: perigee umbes 215 km ja apogee umbes 939 km, orbiidi periood oli ligikaudu 96 minutit ning kalletel umbes 65°. Satelliidi raadiosignaalide tugevuse ja sageduse kõikumine aitas teadlastel uurida ülemise atmosfääri ja ionosfääri omadusi ning määrata õhutihedust, mis seletab ka orbiidi aeglast allakäiku.

Olulised tehnilised ja ajaloolised faktid:

• Millal: start 4. oktoobril 1957 kell 22:28:34 UTC.
• Suurus ja mass: umbes 58 cm läbimõõt, ~83,6 kg.
• Raadiosaatja: kaks sagedust (~20 ja ~40 MHz), signaale kuuldavaks ligikaudu 3 nädalat.
• Orbiit: perigee ~215 km, apogee ~939 km, orbiidi periood ~96 minutit, umbes 1 440 tiiru enne reentryd.
• Kanderakett: R‑7 Semyorka; projekti tippjuhtidest üks oli konstruktõr Sergei Koroljov.

Sputnik 1 saatmine kosmosesse šokeeris paljusid Lääneriike ja käivitas terava võidurelvastumise ja tehnoloogilise konkurentsi külma sõja taustal. Nõukogude Liidu edukas käik tekitas Ameerika Ühendriikides mure, et nad kaotavad juhtepositsiooni teadus‑ja arendustegevuses. USA ei tahtnud maha jääda: vastuseks suurenes riiklik toetuse maht teadusele ja haridusele, algasid suured investeeringud kosmosetehnoloogiasse, loodi 1958. aastal NASA ning vastu vastati ka kiireloomulise satelliidiprogrammiga (näiteks Explorer 1). Samuti kiirendas Sputnik 1 rahvusvahelisi tähelepanekuid teaduse, tehnoloogia ja kõrghariduse tähtsusele ning pani aluse kaasaegsele kosmoseajastule.

Sputnik 1 on sümboliks nii teaduslikule läbimurdele kui ka geopoliitilistele muutustele 20. sajandi teisel poolel: selle tulemusena suurenes huvi kosmoseuuringute vastu, arenesid kiires tempos satelliitide tehnoloogiad ning algas inimkonna laienemine Maa atmosfäärist kaugemale.

Otsing