Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt tekib siis, kui teatavad gaasid Maa atmosfääris (Maa ümbritsev õhk) püüavad infrapunakiirgust. See muudab planeedi soojemaks, sarnaselt sellele, kuidas kasvuhoone muutub soojemaks.
Kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid; kõige olulisemad kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on: veeaur, süsinikdioksiid (CO2) ja metaan. Kui õhus on rohkem kasvuhoonegaase, hoiab õhk rohkem soojust. Seetõttu põhjustab kasvuhoonegaaside suurenemine kliimamuutusi ja globaalset soojenemist.
Kasvuhooneefekt on loomulik. See on oluline elu jaoks Maal. Ilma kasvuhooneefektita oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18 või -19 kraadi Celsiuse järgi (0 või 1 kraadi Fahrenheiti järgi). Maa oleks lukustatud jääajasse. Kasvuhooneefekti tõttu on Maa tegelik keskmine temperatuur 14 kraadi Celsiuse järgi (57 kraadi Fahrenheiti järgi).
Probleem on selles, et viimasel ajal on kasvuhooneefekt muutunud tugevamaks. See on tingitud sellest, et inimesed on kasutanud suures koguses fossiilkütuseid, mille põletamisel eraldub süsinikdioksiidi. Kuna süsinikdioksiid on kasvuhoonegaas, on see põhjustanud planeedi soojenemise viimase 150 aasta jooksul.
Umbes 10 000 aastat tagasi, enne kui inimesed hakkasid suures koguses fossiilkütuseid põletama, oli süsinikdioksiidi (CO2) sisaldus atmosfääris 260-280 miljondikosa (ppm), kuid nüüd on see üle 400 ppm. Enamik teadlasi ütleb, et 350 ppm või vähem on keskkonnale ohutu ja et planeedi liigid suudavad selle tasemega kohaneda. Kõrgemad tasemed võivad põhjustada tõsiseid probleeme loomade ja mereelustiku jaoks, mida juba praegu on näha, näiteks ookeanide hapestumine.
Kasvuhooneefekti pakkus esmakordselt välja Joseph Fourier 1824. aastal. Ka Marsil, Veenusel ja teistel atmosfääriga planeetidel on kasvuhooneefekt. Veenusel on see efekt eriti tugev, sest Veenusel on nii palju CO2. Seetõttu on Veenus kuumem kui Merkuur, kuigi Merkuur on Päikesele lähemal. Svante Arrhenius oli esimene, kes ennustas, et fossiilsete kütuste põletamisel (ja muudes põlemisprotsessides) tekkiv süsinikdioksiid võib põhjustada globaalset soojenemist.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on kasvuhooneefekt?
V: Kasvuhooneefekt tekib siis, kui teatud gaasid Maa atmosfääris püüavad infrapunakiirgust, mis muudab planeedi soojemaks, sarnaselt kasvuhoone soojemaks muutumisele.
K: Millised on mõned kõige olulisemad kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris?
V: Kõige olulisemad kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsinikdioksiid (CO2) ja metaan.
K: Kuidas mõjutab kasvuhoonegaaside taseme tõus kliimamuutusi ja globaalset soojenemist?
V: Kui õhus on rohkem kasvuhoonegaase, hoiab see rohkem soojust, mis põhjustab kliimamuutusi ja globaalset soojenemist.
K: Mis juhtuks, kui Maal ei oleks looduslikku kasvuhooneefekti?
V: Ilma loomuliku kasvuhooneefektita oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18 või -19 kraadi Celsiuse järgi (0 või 1 kraadi Fahrenheiti järgi) ja Maa oleks jääaja sisse suletuna.
K: Kuidas on inimtegevus aidanud kaasa muutustele atmosfääri CO2 tasemes?
V: Inimene on põletanud suures koguses fossiilkütuseid, mille tagajärjel satub atmosfääri süsinikdioksiidi. See on põhjustanud CO2 taseme tõusu atmosfääris viimase 150 aasta jooksul.
K: Kes pakkus esimesena välja, et CO2 sisalduse suurenemine võib põhjustada globaalset soojenemist?
V: Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius ennustas esimesena, et fossiilkütuste põletamisest (ja muudest põlemisprotsessidest) tulenev süsinikdioksiid võib põhjustada globaalset soojenemist.
