Kepler-62e — super-Maa elamiskõlblikus tsoonis (võimalik ookeaniplaneet)

Kepler-62e — 160% Maa suurune super-Maa elamiskõlblikus tsoonis, võimalik ookeaniplaneet: soe, niiske ja pilvine maailm üle 1200 valgusaasta kaugusel.

Kepler-62e on super-Maa eksoplaneet, mis tiirleb elamiskõlblikus tsoonis ümber Kepler-62 tähe. See asub üle 1200 valgusaasta kaugusel Lyra tähtkuju suunas. Selle avastas Kepleri kosmoseobservatoorium 2013. aastal.

Planeet on umbes 160% suurem kui Maa ja peaaegu 450% raskem. See teeb sellest super-Maa. Kepler-62e asub elamiskõlblikus tsoonis, s.t. tsoonis tähe ümber, kus planeedi temperatuurid võivad toetada vedelat vett. Tegemist on võimaliku ookeanimaailmaga, millel võib olla pilvine taevas ja mis võib olla soe ja niiske.

Leidmise ja andmete allikas. Kepler-62e tuvastati Kepleri kosmoseobservatooriumi transitmeetodil — planeet läbib tähe kettast osa, põhjustades väikest valguse hälvet. Kuigi planeedi raadius on mõõdetud transiitidest suhteliselt hästi, ei ole selle massi otseselt jälgitud kiirtõmbe (radiaalkiiruse) abil; mass on hinnanguline, põhinedes massi–raadiuse seostel ja sisalduse mudelitel. Kepleri meeskond ja järgnev statistiline valideerimine klassifitseerisid Kepler-62e usaldusväärseks eksoplaneediks.

Füüsikalised omadused ja koostis. Raadius ~1,6 korda Maa oma viitab situatsioonile, kus Kepler-62e jääb lähestikku nn raadiuse „lõhe” (radius valley) piirile — sellest suuremad planeedid kipuvad olema volatiilsemad (paksud atmosfäärid või vesikihid), väiksemad aga kivised. Massi hinnang (ligikaudu 4–5 Maa massi suurusjärgus) sõltub valitud mudelist; seega on võimalikud variandid:

• peamiselt kivine super-Maa, tihedama atmosfääriga kui Maa;
• vesirikas ookeaniplaneet, kus suur osa massist on vesi ja mis võib olla kaetud paksu atmosfääriga;
• pehmem, mini-Neptuuni tüüpi kere — vähem tõenäoline, kuid ei saa välistada ilma täiendavate mõõtmisteta.

Orbiit ja elamisvõimalikkus. Kepler-62e tiirleb oma tähesüsteemis suhteliselt kaugel, orbitaeg on ligikaudu 122 päeva, mistõttu see paikneb tähe elamiskõlblikus tsoonis. Kuid elamisvõimalikkuse hindamisel tuleb arvestada mitme teguriga:

• tähe tüüp — Kepler-62 on K-tüüpi peataht, jahedam ja vähem kirkam kui Päike, mis mõjutab selle tsooni paiknemist;
• atmosfäär — ilma õige kasvuhooneefektita võib olla külmem; vastupidi, paks atmosfäär võib muuta planeedi sooja ja niiskeks;
• tühised andmed — paljud vajalikud parameetrid (näiteks täpne mass, atmosfääri koosseis, magnetväli) on teadmata, mistõttu elamiskõlblikkuse hinnangud on oletuslikud.

Piirangud ja tulevikuvaated. Kepler-62e asub suhteliselt kaugel ja selle täht on kogu valdkonna vaatluste mõttes võrdlemisi nõrk, mistõttu massi täpne mõõtmine ja otsene atmosfäärikarakteriseerimine on keerulised. Edasised edusammud nõuavad tundlikumaid teleskoope ja spektroskoopilisi vaatlusi (nt järgmiste põlvkondade ruumteleskoobid ja väga suured maapõhised teleskoobid). Sellised mõõtmised aitaksid eristada, kas planeet on kivine, veerohke ookeanimaailm või paksu atmosfääriga „mini-Neptuun”.

Tähtsus teadusele. Kepler-62e on üks esimesi tuvastatud super-Maid, mis paikneb potentsiaalselt elamiskõlblikus tsoonis — selle olemasolu aitas laiendada arusaama sellest, milliseid planeete võib elamiskõlblikes piirkondades leiduda. See on oluline sihtmärk teoreetiliste mudelite testimiseks ja järgmiste uurimiste planeerimiseks, mis käsitlevad planeedi koostist, kliimat ja elu võimalikkust väljaspool Päikesesüsteemi.

Otsing