Kiviuq on Saturni mittesfääriline kuu. Selle leidis Brett J. Gladman aastal 2000 ja talle anti nimetus S/2000 S 5. Avastamine toimus Maa-põhiste teleskoopide abil, ning Kiviuqi avastuse tulemusena lisandus Saturni kuude hulka mitu väikest, nõrgalt valgustatud objekti, mida on keeruline mõõta ja jälgida.
Avastamine ja nimetus
Kuud märgati pildimaterjalil ja kinnitati mitmete vaatluste abil. 2003. aastal kinnitas Rahvusvaheline Astronoomia Liit (IAU) selle kuu nime — see pärineb inuittide mütoloogiast. Kiviuq (tuntud ka nimevariandidena Keeveeok, Qiviuq või Kivioq) on legendaarne ja kangelaslik inuuk: omamoodi inuittide Odysseus. Nimetus peegeldab tava anda kaugetele, väikestele Saturni kuudele nimesid Maa kultuuripäranditest.
Orbitaal- ja füüsikalised omadused
Kiviuqi läbimõõt on ligikaudu 16 kilomeetrit, mis teeb temast väikese ja ebaühtlase (mittesfäärilise) keha. Ta tiirleb ümber Saturni keskmiselt 11,1 miljoni kilomeetri kaugusel ning üks tiir võtab umbes 450 päeva. Sellised kaugused ja pikad perioodid on tüüpilised Saturni kaugete, mittesfääriliste kuude hulgas.
Kuna kuu on väike ja pime, on temalt saabuv valgus nõrk — see muudab pinnatingimuste, täpse diameetri ja pinnakoostise määramise keeruliseks. Vaatlused infrapunaspektris ja photomeetrilised mõõtmised aitavad siiski hinnata pinnamaterjali tumedust, värvust ja võimalikku koostist.
Müüt ja kultuuriline taust
Kiviuq on inuittide lugude keskses osas kui rändaja ja seikleja, kelle elukäik ning korduvad katsumused varieeruvad eri piirkondades jutustajate järgi. Tema eepilised seiklused — pikk eluiga, reisid, vastuolulised kohtumised looduse ja vaimudega — teevad temast tugeva kultuurilise sümboli. Selline nimetus sidus astronoomilise objekti inimkultuuri ja vanade juttudega, muutes nime enamatele meeldejäävaks.
Seos teiste kuudega ja päritolu
Kiviuq kuulub Inuitide mittesfääriliste kuude Inuitide mittesfääriliste kuude rühma, mille kuude orbiidid ja spektrilised omadused viitavad võimalikule ühisele päritolule. Kiviuqi värvus ja infrapunane spekter on väga sarnane Siarnaqile ja Paaliaqile, mis toetab teesi, et need kuud võivad olla moodustunud suurema keha lagunemisel — fragmente, mis jäädvustasid sarnase materjali ja orbiidiajaloo.
Täheldamine ja edasised uurimisvõimalused
Väikese suuruse tõttu nõuab Kiviuqi uuring sügavat pildistamist ja tundlikku spektroskoopiat. Maapealsed suurteleskoobid ja tulevikus planeeritud kosmosesondid võiksid anda täpsemaid andmeid tema orbiidi nüansside, kirbeidstsiooni (eccentricity) ja pinnakoostise kohta. Kõrglahutusega infrapunavaatlused aitaksid kinnitada ühise päritolu hüpoteesi teiste Inuitide rühma kuudega.
Kokkuvõte: Kiviuq on väike, kauge ja kultuuriliselt põnev Saturni kuu — astronoomiliselt huvitav oma orbiidi ja spektri poolest ning kultuuriliselt tähendusrikas, sest kannab nime tuntud inuittide kangelaselt.