Paaliaq: Saturni mittesfääriline kuu — avastus, omadused ja orbiit
Paaliaq on Saturni mittesfääriline kuu, avastatud Brett J. Gladmani ja tema kolleegide poolt 2000. aasta oktoobri alguses. Uurijate hulka kuulusid John J. Kavelaars, Jean-Marc Petit, Hans Scholl, Matthew J. Holman, Brian G. Marsden, Philip D. Nicholson ja Joseph A. Burns. Algne observatsioon tähistati ajutise nimetusega S/2000 S 2 ja ametlik nimekuju anti 2003. aasta augustis.
Avastus ja nime päritolu
Paaliaq leiti 2000. aasta sügisel kaugetest Saturni ümbruse aladest, kus tiirlevad mitmesugused väiksed, ebaühtlased kuud. Nime "Paaliaq" tegi tuntuks Michael Kusugaki romaan The Curse of the Shaman, kus seda nimetatakse väljamõeldud šamaani nimeks; just seda nime kasutati 2003. aastal, kui IAU kinnitas mitu inuittide mütoloogiast pärit nime Saturni mittesfäärilistele kuudele. Kavelaarsile ja teistele uurijatele oli Kusugaki raamatus kasutatud nimede allikas abiks, kui anti nimetused uutele leidudele.
Orbiit ja rühm
Paaliaq tiirleb Saturni ümber keskmiselt umbes 15 200 000 kilomeetri kaugusel ja tema orbiitika kestus on ligikaudu 687 päeva. Ta kuulub mittesfääriliste kuude hulka ja täpsemalt Inuitide rühma, mis koosneb progradsetest (päikese liikumisele sarnase suunaga) ja tugeva kaldenurgaga väikestest kuudest. Mittesfäärilised kuud erinevad sfäärilistest kuudest selle poolest, et nad on väiksed, sageli ebaühtlase kujuga ning nende orbiidid on kaugemal ja sagedasti suurema eksentrilisusega.
Suurus, välimus ja päritolu
Paaliaqi läbimõõdu hindeks on ligikaudu 22 kilomeetrit — see on hinnang, mis sõltub eeldatava pinnapeegeldusvõimest (albedost). Kuna tegemist on väikese ja kauge kehaga, on tema täpsed mõõtmed, mass ja koostis alles uurimisel ning nõuavad täpsemaid vaatlustehnikaid.
Värvusanalüüs näitab, et Paaliaq on koos Kiviuqi ja Siarnaqiga helepunaka (light red) tooni omane. See sarnane värv toetab hüpoteesi, et inuittide rühm võis tekkida ühe suurema algkeha fragmenteerumisel – st need kuud võivad olla ühe purunenud objektijäägi killud.
Tähtsus ja tulevased uurimised
Kuigi Paaliaq ise on väike ja raskesti uuritav, aitab tema vaatlemine mõista Saturni ümbruse mittesfääriliste kuude mitmekesisust, nende päritolu ja dünaamikat. Edasised vaatlused (nt suuremate teleskoopide ja tulevaste missioonide abil) võivad anda täpsemaid andmeid tema orbiiti, pöörlemise, pinnatingimuste ja koostise kohta ning kinnitada või ümber lükata tekkemehhanisme puudutavaid teooriaid.
- Avastajad: Brett J. Gladman jt.
- Algne tähis: S/2000 S 2
- Keskmine kaugus Saturnist: ~15 200 000 km
- Orbiidiaeg: ~687 päeva
- Läbimõõt: ~22 km (hinnanguline)
- Rühm: Inuitide rühm (prograde, mittesfääriline)
Paaliaq on hea näide sellest, kuidas väikesed, kauged kehad aitavad laiemalt mõista Päikesesüsteemi dünaamikat ja väikemassiliste objektide ajalugu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Paaliaq?
V: Paaliaq on Saturni mittesfääriline kuu.
K: Kes avastas Paaliaqi?
V: Paaliaqi avastasid Brett J. Gladman, John J. Kavelaars, Jean-Marc Petit, Hans Scholl, Matthew J. Holman, Brian G. Marsden, Philip D. Nicholson ja Joseph A. Burns 2000. aasta oktoobri alguses.
K: Kuidas sai Paaliaq nime?
V: Paaliaq sai oma nime 2003. aasta augustis Michael Kusugaki raamatus "The Curse of the Shaman" kirjeldatud fiktiivse šamaani järgi, kes andis Kavelaarsile inuittide mütoloogiast pärit hiiglaste nimed, mida kasutati teiste Saturni kuude puhul.
K: Kui suur on Paaliaq?
V: Paaliaqi läbimõõt on arvatavasti umbes 22 kilomeetrit.
K: Kui suur on Paaliaqi orbitaalkaugus Saturnist?
V: Paaliaq tiirleb ümber Saturni keskmiselt 15 200 000 km kaugusel.
K: Kas Paaliaq kuulub mittesfääriliste kuude rühma?
V: Jah, Paaliaq kuulub mittesfääriliste kuude hulka.
K: Kas on ka teisi Paaliaqiga sarnase värvusega kuule?
V: Jah, ka Kiviuq ja Siarnaq on Paaliaqiga sarnase helepunase värvusega, mis toetab teooriat, et inuittide rühm võis tekkida suurema keha purunemisel.
