Siarnaq (Saturn XXIX) — Saturni mittesfääriline kuu ja inuittide rühma suurim
Siarnaq (Saturn XXIX) — suurim inuittide rühma mittesfääriline kuu: avastatud 2000, ~40 km, tiirleb ~17,5M km ümber Saturni, helepunane värvus ja ühine päritolu vihjed.
Siarnaq ehk Saturn XXIX on Saturni mittesfääriline kuu. Selle avastas Brett J. Gladman jt. aastal 2000 ning talle anti esimene tähistus S/2000 S 3.
Avastamine ja nimi
1999.–2000. aastatel tehtud piltide ja jälgimiste järel kinnitati see kuu 2000. aastal kui Saturni väline, ebaregulaarse orbiidiga keha. 2003. aasta augustis sai kuust ametliku nimi Siarnaq, mis pärineb inuittide mütoloogiast — nime all on seostatud ka tegelaskujuga Sedna või sellele sarnaste mütoloogiliste olenditega. Siarnaq on suurim mitte-sfääriliste kuude inuittide rühma liige.
Orbitaalne ja füüsikaline kirjeldus
- Läbimõõt: ligikaudu 40 kilomeetrit.
- Keskmine kaugus Saturnist: umbes 17 500 000 kilomeetrit.
- Orbitaalne periood: umbes 895 päeva.
- Orbiidi tüüp: progradne, ebaregulaarne ehk mittesfääriline orbiit — orbiit on suhteliselt kaugel planeedist ja sageli tugevalt kallet ning ekstsentrilisust sisaldav.
Joonis illustreerib selle orbiiti võrreldes teiste Saturni progresseeruvate mittesfääriliste kuudega. Orbiitide ekstsentrilisus on kujutatud kollaste segmentidega, mis ulatuvad peritsentrist apotsentrini, näidates, kui palju üks või teine kuu oma orbiidi jooksul Saturnist lähemal või kaugemal paikneb.
Värvus, koostis ja päritolu
Siarnaq on tuntud oma helepunaka kuni punaka värvuse poolest. See on väga sarnane Paaliaqile ja Kiviuqile, mis toetab tõenäolist ideed, et need kuud pärinevad ühest suuremast algkehast, mis kunagi lõhustus või lagunes — st tegemist võib olla kollisionsete fragmentide kogumiga. Photomeetrilised mõõtmised viitavad pindadel orgaaniliste ühendite (nt tholiinide) olemasolule, mis annavad punaka tooni.
Miks Siarnaq on huvipakkuv
Siarnaq ja teised inuittide rühma kuud on olulised mitmel põhjusel:
- need aitavad mõista Saturni väliste süsteemide tekkimist ja dünaamikat;
- värvus- ja spektrimuutused annavad vihjeid pindade koostisele ja päritolule;
- sellised kuud on head näited kuudevahelisest fragmentatsioonist ja võimalikke jääkide päritolu uurimiseks.
Edasised vaatlused — eriti suuremate teleskoopide ja võimalike tulevaste sondide abil — võivad täpsustada Siarnaqi täpsemaid omadusi (nt koostist, täpsemaid orbitaalparameetreid ja vanust) ning kinnitada või ümber lükata hüpoteese selle tekkimise kohta.
Saturni satelliitide ebaregulaarsed progradiidirühmad: Inuit (sinine) ja Gallia (punane).
Küsimused ja vastused
K: Mis on Siarnaq?
V: Siarnaq on Saturni mittesfääriline kuu.
K: Kes avastas Siarnaqi?
V: Siarnaqi avastas Brett J. Gladman jt. 2000. aastal.
K: Kuidas määrati Siarnaq?
V: Siarnaqile anti nimetus S/2000 S 3.
K: Mille järgi on Siarnaq saanud oma nime?
V: Siarnaq sai oma nime inuittide mütoloogias esineva hiiglase Siarnaqi (tuntud ka kui Sedna) järgi.
K: Kui suur on Siarnaq?
V: Siarnaqi läbimõõt on arvatavasti umbes 40 kilomeetrit.
K: Milline on Siarnaqi orbiit?
V: Siarnaq tiirleb ümber Saturni keskmiselt 17 500 000 km kauguselt 895 päeva jooksul.
K: Mis värvi on Siarnaq?
V: Siarnaq on helepunase värvusega, mis on väga sarnane Paaliaqile ja Kiviuqile, mis toetab seda, et need kuud tekkisid suurema keha lõhkumisel.
Otsige