Parkeri Päikesesond (Parker Solar Probe) — NASA uurib Päikese korona

Parker Solar Probe on NASA robotkosmoselaev, mis liigub Päikese väliskorona suunas. See jõuab Päikese "pinnast" kuni 8,86 päikeseraadiuse (ligikaudu 6,2 miljoni kilomeetri või 3,85 miljoni miili) kaugusele ja liigub lähimal lähenemisel kiirusega kuni umbes 700 000 km/h (430 000 mph). Missiooni eesmärk on uurida Päikese korona nähtusi, mõista korona ja päikesetuule soojenemise ning laengute kiirendamise protsesse ning saada otseseid mõõtmisi keskkonnast, kus päikesetuul tekib.

Missiooni taust ja käivitamine

Kosmoselaev käivitati 12. augustil 2018 (kaptenkülastus Cape Canaveralist) ja kasutas tiirlemiseks gravitatsioonimanoövreid. Missioon kasutab mitut lähenemist Veenusele gravitatsiooniliseks abiks, et järk-järgult alandada oma orbiidi periheeli ja võimaldada järjest lähemat kokkupuudet Päikesega — kavandatud on mitu Veenuse lähenemist, mis võimaldavad saavutada järjest kõrgemaid kiirusi ja madalamaid lähenemiskaugusi.

Konstruktsioon ja soojuskaitse

Parker Solar Probe on ehitatud sitkete ja kergete materjalide kombineerimisel ning kaitstud tugeva soojuskilbiga (Thermal Protection System, TPS), mis koosneb paksust süsiniku- ja komposiitmaterjali kihist. Tähtis osa missioonist on see soojuskilp, mis talub Päikese poole pöördudes silmapaistvalt suuri temperatuure (päikese poole pööratud külje temperatuur võib ulatuda tuhandeid kraade), samal ajal hoides teadussüstitseid kaitsvas varjus märksa madalamal temperatuuril, mis võimaldab instrumentidel tööd jätkata.

Peamised instrumendid

• FIELDS — mõõdab elektri- ja magnetvälju ning laineid koronas ning aitab mõista energiasiirde ja lainete rolli päikesetuule tekkes.
• SWEAP (Solar Wind Electrons Alphas and Protons) — loendab ja analüüsib päikesetuule elektrone, alfaosakesi ja prootoneid, et määrata nende tihedus, kiirused ja temperatuurid.
• WISPR — laivälja laia-vaatepildiga kaamerad, mis pildistavad koronat ja koronast eralduvat plasma ning jälgivad struktuure ja väljapurseid (CMEs).
• ISʘIS (Integrated Science Investigation of the Sun) — mõõdab kõrgeenergialisi osakesi, et selgitada osakeste kiirendamise mehhanisme koronast ja päikesetormide ajal.

Olulisemad teaduslikud tulemused

Parker Solar Probe on andnud uusi otseseid andmeid korona tingimustest ja päikesetuule tekkest. Mõned tähelepanuväärsed leiud sisaldavad:

• magnetvälja niinimetatud "switchback" ehk äkilised pöörded, mis annavad vihjeid päikesetuule dünaamikale;
• otsesed mõõtmised koronast ja osakeste kiirendamisest, mis aitavad selgitada, miks korona on palju kuumem kui Päikese fotosfäär;
• täpsemad andmed päikesest lähtuvate kõrgeenergialiste osakeste kohta, mis parandavad arusaama nii space weather’i kui ka Maa lähi-ruumi mõjutustest.

Nimi ja mälestused

See oli esimene kord, kui NASA kosmoselaev sai nime elusoleva inimese järgi, austades füüsik Eugene Parkerit, kelle 1958. aasta töö ennustas päikesetuult ja pani aluse tänapäevasele korona ja päikesetuule uurimisele. 18. mail 2018 paigaldati kosmoselaeva suure võimsusega antenni alla tahvlile mälukaart, millel on üle 1,1 miljoni inimese nimed. Kaardil on ka fotod Chicago ülikooli emeriitprofessorist Parkerist ja koopia tema 1958. aasta teaduslikust tööst.

Missioon jätkub, andes järjest uusi andmeid ja pakkuades väärtuslikku infot, mis aitab paremini mõista Päikese mõju Päikesesüsteemile ja Maa ruumilise keskkonna muutustele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Parker Solar Probe?

K: Kui lähedale jõuab see Päikese pinnale?

K: Kas see on praegu kõige kiirem kosmoselaev, mis on kunagi ehitatud?

K: Mis tüüpi missioonil on Parker Solar Probe?

K: Kust startis Parker Solar Probe?

K: Kui kaua on see sõitnud?

Otsing