Parallaks
Parallaks on kahest erinevast kohast vaadatuna objekti asukoha tajutav muutus.
Astronoomias on aastane parallaks ainus otsene viis Päikesesüsteemist väljaspool asuvate tähtede kauguse mõõtmiseks. Sisuliselt on parallaks tajutav nihkumisnähtus, mis tekib, kui objekti vaadeldakse eri positsioonidest.
Seda mõõdetakse kahe vaatlusjoone vahelise nurga järgi. Lähedal asuvate objektide parallaks on suurem kui kaugemate objektide puhul, kui neid vaadeldakse samadest positsioonidest, seega saab parallaksit kasutada kauguste määramiseks.
Astronoomid kasutavad parallaksi põhimõtet, et mõõta kaugusi taevakehadest, sealhulgas Kuust, Päikesest ja Päikesesüsteemi välistest tähtedest. Siinkohal tähendab mõiste "parallaks" nurka kahe vaatlusjoone ja tähe vahel.
Asukoha astronoomiline mõõtmine toimub erinevatel aastaaegadel. Kuna Maa orbiit on täpselt teada, saab välja arvutada kauguse positsioonist 1 positsioonini 2. Horisondi ja objekti vaheline nurk on täpselt mõõdetav. See annab kolmnurga, mille lähtejoon ja nurgad on täpselt teada. Kolmnurga põhjal arvutatakse trigonomeetria abil kaugus ja väljendatakse see parsekites.
Meetod ebaõnnestub ainult selliste objektide puhul, mis on nii kaugel, et Maa orbiit on liiga väike, et saada piisavalt suur parallaksi nurk, et seda täpselt mõõta. See kaugus on umbes 100 valgusaastat. Astronoomid on selle probleemi lahendamiseks leiutanud erinevaid viise, kuigi ükski neist ei ole nii täpne kui parallaksimeetod suhteliselt lähedal asuvate objektide puhul. See annab aluse kosmilise kauguse redeli meetoditele suuremate vahemaade arvutamiseks.
Aastatel 1989-1993 tegi Hipparcos-satelliit mõõtmisi üle 100 000 lähedalasuva tähe kohta. Gaia (kosmosesond) on mõeldud sarnaste mõõtmiste tegemiseks umbes miljardi tähe kohta.
Paljudel loomadel, sealhulgas inimestel, on kaks silma, mis võimaldavad sügavustaju; seda nimetatakse stereopsisiks. Kuna mõlemad silmad asuvad pea eri kohtades, annab see aluse automaatsele kaugustunnetusele. Me tajume seda kui tavalist 3-D stseeni.
Näide objekti parallaksist kauge tausta suhtes asukoha muutuse tõttu. Vaatepunktist A vaadatuna paistab objekt olevat sinise ruudu ees. Kui vaatepunkti muudetakse vaatepunkti B, näib objekt olevat liikunud punase ruudu ette.
Küsimused ja vastused
K: Mis on parallaks?
V: Parallaks on kahest erinevast kohast vaadatuna objekti tajutav asukohamuutus. Seda mõõdetakse kahe vaatlusjoone vahelise nurga järgi ja seda saab kasutada kauguste määramiseks.
K: Kuidas kasutatakse parallaksit astronoomias?
V: Astronoomias on aastane parallaks ainus otsene viis, kuidas mõõta kaugust tähtedest väljaspool päikesesüsteemi. Astronoomid kasutavad parallaksi põhimõtet taevakehade, sealhulgas Kuu, Päikese ja Päikesesüsteemi väliste tähtede kauguse mõõtmiseks.
K: Kuidas arvutatakse kaugust parallaksi abil?
V: Astronoomilised asukohamõõtmised tehakse erinevatel aastaaegadel. Kuna Maa orbiit on täpselt teada, saab välja arvutada kauguse positsioonist 1 positsioonini 2. Horisondi ja objekti vahelist nurka saab täpselt mõõta, mis annab kolmnurga, mille lähtejoon ja nurgad on täpselt teada. Selle kolmnurga põhjal saab trigonomeetria abil arvutada parsekites väljendatud vahemaad.
K: Kas parallaksi kasutamisel kaugete objektide mõõtmisel on mingeid piiranguid?
V: Jah, see ebaõnnestub objektide puhul, mis on nii kaugel, et Maa orbiit on piisavalt väikese parallaksi nurga jaoks liiga väike, et teha täpseid mõõtmisi - umbes 100 valgusaasta kaugusel või kaugemal. On leiutatud ka teisi meetodeid, kuid ükski neist ei ole nii täpne kui parallaks suhteliselt lähedal asuvate objektide puhul.
K: Millist satelliiti kasutati aastatel 1989-1993 lähedal asuvate tähtede mõõtmiseks?
V: Sel ajavahemikul kasutati Hipparcos-satelliiti 100 000 lähedalasuva tähe mõõtmiseks.
K: Milline kosmosesond teeb samasuguseid mõõtmisi nagu Hipparcos? V: Gaia (kosmosesond) teeb sarnaseid mõõtmisi umbes miljardi tähe kohta.
