Binokulaarne nägemine
Binokulaarne nägemine on nägemine, mille puhul kasutatakse mõlemat silma koos. See võib tähendada kahe silma olemasolu ühe silma asemel, kuid sagedamini tähendab see nägemisvälja olemasolu, mille aju paneb kokku mõlema silma sisendiga. See on selgroogsete ja paljude teiste loomaliikide standardvarustus.
Inimese maksimaalne horisontaalne vaateväli on kahe silmaga umbes 200 kraadi. Binokulaarne vaateväli (mida näevad mõlemad silmad) on umbes 120 kraadi ja kaks umbes 40-kraadist külgvälja, mida näeb ainult üks silm.
Meie nägemissüsteem kasutab parallaksi, et anda täpset sügavusinfot, mida nimetatakse stereopsisiks. Sellise binokulaarse nägemisega kaasneb tavaliselt ka üksiknägemine ehk binokulaarne fusioon, mille puhul nähakse ühte pilti, kuigi kummalgi silmal on objektist oma pilt.
Stereopsia on mulje sügavusest, mida me saame, kui vaatame stseeni mõlema silmaga. Silmade erineva asendi tõttu peas tekitab binokulaarne vaatamine kahe silmaga kaks pisut erinevat pilti stseenist. Need erinevused annavad teavet, mida aju kasutab visuaalse stseeni sügavuse arvutamiseks. Terminit "stereopsis" kasutatakse sageli lühendina terminite "binokulaarne nägemine", "binokulaarne sügavustaju" või "stereoskoopiline sügavustaju" kohta, kuigi rangelt võttes võib stereopsisega seotud sügavuse mulje tekkida ka muudes tingimustes, näiteks kui vaatleja vaatab stseeni ainult ühe silmaga, kui ta liigub. Vaatleja liikumine tekitab ajas erinevusi ühe võrkkesta kujutises, mis on sarnane binokulaarse dispariteediga; seda nimetatakse liikumisparallaksiks.
Kotkasilmad.
Tuvi (tüüpiline saakloom) vaateväli võrreldes öökulli (tüüpiline kiskja) vaateväljaga.
Vaateväli ja silmade liikumine
Mõnede loomade, tavaliselt, kuid mitte alati saakloomade, kaks silma on paigutatud pea vastaskülgedele, et tagada võimalikult lai vaateväli. Näitena võib tuua jänesed, pühvlid ja antiloobid. Sellistel loomadel liiguvad silmad sageli sõltumatult, et suurendada vaatevälja. Isegi ilma silmi liigutamata on mõnel linnul 360-kraadine vaateväli.
Teistel loomadel, tavaliselt, kuid mitte alati röövloomadel, on kaks silma paigutatud pea esiosale, mis võimaldab binokulaarset nägemist ja vähendab vaatevälja stereopsia kasuks. Näiteks inimesed, kotkad, hundid ja maod.
Mõnede röövloomade, eriti suurte loomade, nagu näiteks siibrivalaste ja tapja vaalade, kaks silma paiknevad nende pea vastaskülgedel. Ka teistel loomadel, kes ei ole tingimata kiskjad, nagu näiteks puuvilja-nahkhiirtel ja mitmetel primaatidel, on silmad suunaga ettepoole. Need on tavaliselt loomad, kes vajavad peent sügavuse eristamist/nägemist; näiteks parandab binokulaarne nägemine võimet valida valitud vilja või leida ja haarata konkreetset oksa.
Ettepoole suunatud silmadega loomadel liiguvad silmad tavaliselt koos. Mõned loomad kasutavad mõlemat strateegiat. Näiteks tähnikul on silmad külgmiselt paigutatud, et katta laia vaatevälja, kuid nad võivad neid ka koos liigutada, et näidata ettepoole, nii et nende vaateväljad kattuvad, mis annab stereopsia. Tähelepanuväärne näide on kameeleon, kelle silmad näivad olevat paigaldatud tornidesse, mis liiguvad üksteisest sõltumatult, üles või alla, vasakule või paremale. Sellegipoolest võib kameeleon jahil olles suunata mõlemad silmad ühele objektile.
Küsimused ja vastused
K: Mis on binokulaarne nägemine?
V: Binokulaarne nägemine on see, kui mõlemaid silmi kasutatakse koos, et luua vaatevälja, mille aju paneb kokku mõlema silma sisendiga.
K: Kui suurt osa horisontaalsest vaateväljast saab inimene kahe silmaga näha?
V: Inimese maksimaalne horisontaalne vaateväli on kahe silmaga umbes 200 kraadi.
K: Mida annab parallaks sügavusinformatsioon?
V: Parallaks annab täpset sügavusinfot, mida nimetatakse stereopsisiks.
K: Mis on binokulaarne fusioon?
V: Binokulaarne fusioon on see, kui nähakse ühte pilti, kuigi kummalgi silmal on objektist oma pilt.
K: Mis on stereopsis?
V: Stereopsis on mulje sügavusest, mida me saame, kui vaatame stseeni mõlema silmaga. See kasutab kummagi silma poolt vaadeldavate kujutiste erinevusi, et arvutada visuaalse stseeni sügavust.
K: Kuidas toimib liikumisparallaks?
V: Liikumisparallaks toimib, tekitades ajas erinevusi ühe võrkkesta kujutises sarnaselt binokulaarsele dispariteedile, kui vaatleja vaatab stseeni ainult ühe silmaga liikudes.
