Megabat

Tolmeldamine ja seemnete levik

Kuna viljalinnud lendavad taimelt taimele toitu hankides, tolmeldavad nad ka külastatud taimi. Lisaks sellele levitavad nad söömise ajal taimede seemneid. Paljud taimed, sealhulgas mõned avokaadod, datlid, mangod ja virsikud, sõltuvad neist nahkhiirtest kas tolmeldamisel või seemnete levitamisel.

Meeled ja toitumine

Puuviljaloomad söövad peamiselt puuviljamahla ja lillenektarit. Nad närivad puuvilja ja sülitavad seejärel seemned, koore ja viljaliha välja. Puuviljalendlased, nagu ka teised Megachiroptera'de nahkhiired, kasutavad oma toidu, puuviljade ja/või nektari leidmiseks lõhnataju. Kuigi neil on suured silmad ja nad näevad hästi, ei kasuta nad oma peamise meelena nägemist. Puuviljalendlased söövad ka muid asju.

Ebola viiruse kandjad

Mõned megabatsid on ohtlike haiguste vektorid. Esimene registreeritud Ebola viiruse puhang inimesel oli 1976. aastal, kuid viiruse allikas on siiani teadmata. Hiljutised testid on näidanud, et mõnel Ebola puhangute ajal kogutud puuvilja-nahkhiirte liigil on viirus, kuid nahkhiirtel ei ole selle tunnuseid. Edasised uuringud näitavad ka, et Ebola võib paljuneda puuvilja- ja muudes nahkhiirte perekonda "Tadarida" kuuluvates nahkhiirtes. See võib tähendada, et nahkhiired on viiruse allikaks. Marburgi viirust, mis on Ebolaga seotud, on leitud ka Ugandas puuviljalenduritel.

Teine seletus on, et puuvilja-nahkhiired võivad olla vaheperemeheks, sest ei ole kindel, et puuvilja-nahkhiired on Ebola indeksijuhtum. Samuti on oluline märkida, et teatavad Aafrika puuvilja-nahkhiirte liigid on Ebola viiruse suhtes immuunsed ja et nende DNA või RNA on sarnane Zaire'i Ebola viirusega. See võib seletada levikut inimestele, kuna selle piirkonna inimesed söövad tavaliselt puuviljapõdrakärbseid.

Muude viiruste kandjad

Austraalia lendavad rebased kannavad teadaolevalt kahte nakkust, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele - Austraalia nahkhiirte lüssaviirust ja hendraviirust (Henipavirus). Need nahkhiirte poolt levitatavad haigused, mis on ainulaadsed Queenslandis, kuuluvad läänemaailma kõige surmavamate viiruste hulka. Kuigi need haigused on haruldased, tekitavad need meditsiinitöötajatele jätkuvalt mõistatusi. Need nahkhiirte põhjustatud haigused on peaaegu alati surmaga lõppevad. Inimeste nakatumine nendesse viirustesse on õnneks väga haruldane.

Hendra-viirus on viirus, mis nakatab peamiselt megafauna (suured viljaloomad ehk "lendavad rebased"), mis võib edasi kanduda ka hobustele. Nagu ebola ja marburg, on ka hendra verevalum, mille suremus on kõrge või väga kõrge (50-90%). Nii ebola- kui ka marburgviirust on seostatud megabatsiat kui nakkusekandjatega. Arvatakse, et hobused nakatuvad Hendra viirusega, kui nad söövad toitu või vett, mis on saastunud nakatunud megabatsi kehavedelikega ja eritistega. Viirus võib olla surmav nii inimestele kui ka hobustele. Kui lendavate rebastega ei käidelda ega nendega otseselt füüsiliselt kokku puututa, on oht rahvatervisele kaduvväike.

Ainult kolm inimest on teadaolevalt jäänud ellu nahkhiirte poolt levitatavast Hendra viirusest. Seni on enam kui pooled Hendra viirusega nakatunud inimestest surnud kuue nädala jooksul, kuid teist Queenslandi nahkhiirteviirust ei ole üle elanud ükski inimene. 1994. aastal avastati esimest korda lyssaviirus - marutaudiviiruse lähedane sugulane - lendaval rebasel, kellel esinesid sümptomid Ballina lähedal, NSW-s (mis asub Queenslandi piiril). Lyssaviirus on tapnud ainsad kolm inimest, kes on sellesse nakatunud.

Seotud leheküljed

• Egiptuse puuvilja nahkhiir