Ebola viirus
Ebola viirus on väga ohtlik viirus. Ta kuulub Filoviridae perekonda ja põhjustab rasket haigust, mida iseloomustab äkiliselt algav hemorraagiline palavik koos muude mittespetsiifiliste tunnuste ja sümptomitega. "Hemorraagiline" tähendab, et ohver veritseb palju, nii kehas kui ka väljaspool. Viirus ründab peaaegu kõiki inimkeha organeid ja kudesid, mille tulemuseks on mitme organi talitlushäire. Igast 100 inimesest, kes saavad Ebola viiruse, sureb keskmiselt 25-90 inimest. Ebola viirust on nelja liiki, mis võivad seda haigust põhjustada. Viirus leiti esmakordselt Sudaanis. Seda leidub Aafrikas, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on väga vähe juhtumeid.
Edastamine
Ebola viirus, mis inimesi haigestab, elab veres ja muudes vedelikes ja märgades asjades teatud liiki mitteinimestel, ilma et see neid tapaks. Teadlased arvavad, et need loomad, milles see elab, on peamiselt mõned ahviliigid või puuvilja nahkhiired. Kui inimesed puutuvad loomi, kellel on viirus, või nende loomadest välja tulnud märjad asjad, võivad nad haigestuda.
Ebola ei saa nakatuda õhu kaudu ega haigete inimeste läheduses viibides. Viirus võib sattuda ainult vedelikest inimeste kehasse. See tähendab, et Ebola võib nakatuda haige inimese vere, sülje, lima, sperma, kõhulahtisuse, oksendamise või muude haigestunud inimese kehast väljuvate vedelike puudutamisel.
Kui inimene ei sure sellesse haigusse, võib ta veel peaaegu kaks kuud pärast haiguse lõppemist seksides teisi inimesi nakatada. Seda seetõttu, et viirus võib veel pika aja möödudes olla mehe spermas.
1. Kui viirus satub inimkehasse limaskesta pindade, naha hõõrdumise või vigastuste kaudu või otsese vanemliku ülekande teel, sulandub ta hingamisteid, silmi või kehaõõnsusi vooderdavate rakkudega.
2. See tungib makrofaagide ja dendriitiliste immuunrakkude sisse ja vabastab oma geneetilise sisu. Rakkude plahvatus käivitab põletikuvastaste tsütokiinide sekretsiooni, mis algatab "tsütokiinitormi". Geneetiline materjal võtab üle raku masinavärgi, et end paljundada; moodustuvad uued viiruse koopiad ja vabanevad süsteemi.
3. Seejärel ründab viirus põrna, neerusid ja isegi aju. Veresoontest lekib verd ja vedelikku ümbritsevatesse kudedesse. See ebatüüpiline hüübimine ja veritsus avaldub samal ajal väliselt löövetena.
4. Viirus põhjustab ka teiste elutähtsate organite, näiteks maksa ja kopsude, seiskumise. Tegelikult on ta võimeline tungima peaaegu kõikidesse inimrakkudesse, kasutades iga rakutüübi jaoks erinevaid kinnitumismehhanisme (välja arvatud lümfotsüüdid). Just neid rakke, mis on mõeldud nakkuse vastu võitlemiseks, kasutatakse nakkuse levitamiseks teistesse kehaosadesse kandjatena.
5. On leitud, et ebolaga nakatunud rakud ei läbi tavalist apoptoosi, vaid neil esineb vakuoliseerumine ja nekroosi tunnused.
3D meditsiiniline animatsioon veel Ebola viiruse kohta
Mängi meediat Lihtne video selgitus Ebola viiruse kohta
Sümptomid
Kui inimesed saavad Ebola, näevad esimesed sümptomid välja nagu mõned teised haigused. Inimestel tekib palavik ja nad tunnevad end väga väsinuna. Pea, kõht, liigesed ja kurgu võivad valutada. Mõnikord arvavad inimesed, et neil on mõni muu haigus, näiteks malaaria või tüüfus.
Hiljem muutuvad inimesed palju haigemaks. Nad veritsevad nii kehas kui ka väljaspool. Neil on verd kõhulahtisuses ja oksendamises. Nad veritsevad ninast, suust ja suguelunditest/suguelunditest. Nad saavad šoki: madal vererõhk, kiire pulss (südame löögisagedus) ja madal vereringe kehas. Nende elundid võivad lakata töötamast. Ebola põhjustab ka jäikust kogu kehas, mis raskendab haigete inimeste liikumist.
Viis kuni üheksa inimest kümnest, kes haigestuvad Ebolasse, surevad.
Ravi
Ebola vastu ei ole ravi, kuid kui inimesed saavad haiglas kiiresti abi arstidelt ja õdedelt, jääb rohkem inimesi ellu. Ebolaga inimesed vajavad palju vedelikku, et asendada kõhulahtisuse, oksendamise ja verejooksu tõttu kaotatud vedelikku. Kõige olulisem hooldus on anda neile vett, milles on väga väike kogus soola ja suhkrut. Seda nimetatakse suukaudseks rehüdratsiooniks. See aitab asendada nende vedelikke ja verd. Samuti on oluline anda ravimeid, kui neil on halb vererõhk ja vereringe.
Ennetamine
2016. aasta detsembris leiti uuringus, et VSV-EBOV-vaktsiin on väga tõhus (umbes 70-100%) Ebola-viiruse vastu, mis teeb sellest esimese vaktsiini selle haiguse vastu.
Enne 2014. aastat oli kümnendil välja töötatud mitmeid Ebola vaktsiini kandidaate, kuid 2014. aasta oktoobriks ei olnud Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (FDA) veel ühtegi vaktsiini inimestele kasutamiseks heaks kiitnud.
Research
World Community Grid on arvutiprojekt, mis otsib võimalikke ravimeid. Inimesed annetavad projektile oma arvutite vaba aega.
Viide
1. ↑ Kevin J. Olival et al. (2013). "Ebola viiruse antikehad puuvilja nahkhiirtel Bangladeshis". Emerging Infectious Disease. CDC. 19 (2). doi:10.3201/eid1902.120524.CS1 maint: uses authors parameter (link)
2. ↑ "Ebola viirushaiguse infoleht nr 103". Maailma Terviseorganisatsioon. Märts 2014. Välja otsitud 12. aprill 2014.
3. ↑ "2014. aasta Ebola viirushaiguse (EVD) puhang Lääne-Aafrikas". WHO. 21. aprill 2014. Välja otsitud 3. august 2014.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Ebola viirus?
V: Ebola viirus ehk Ebola viirushaigus (EVD) on väga ohtlik viirus, mis kuulub Filoviruste perekonda.
K: Mitu tüüpi Ebola viirust on olemas?
V: Ebola viirust on nelja erinevat tüüpi.
K: Milliseid sümptomeid põhjustab Ebola viiruse nakkus?
V: Ebola viirusega nakatumine põhjustab hemorraagilist palavikku, mis algab järsku ja võib põhjustada verejooksu nii kehas kui ka väljaspool seda. Samuti ründab see peaaegu kõiki organeid ja kudesid inimkehas, põhjustades mitme organi üheaegset rikkeid.
K: Kui surmav on Ebola viiruse nakkus?
V: Igast 100 inimesest, kes nakatuvad Ebola viirusesse, sureb sellesse keskmiselt 25-90 inimest.
K: Kus leiti esimene Ebola viiruse juhtum?
V: Esimene Ebolaviiruse juhtum leiti Sudaanis.
K: Kus seda tänapäeval enamasti leitakse? V: Tänapäeval esineb seda peamiselt Aafrikas, kuigi Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on teatatud väga vähestest juhtumitest.
