Ebola viirus: mis see on, sümptomid, liigid ja ennetus

Ebola viirus on väga ohtlik viirus. Ta kuulub Filoviridae perekonda ja põhjustab rasket haigust, mida iseloomustab äkiliselt algav hemorraagiline palavik koos muude mittespetsiifiliste tunnuste ja sümptomitega. "Hemorraagiline" tähendab, et ohver veritseb palju, nii kehas kui ka väljaspool. Viirus ründab peaaegu kõiki inimkeha organeid ja kudesid, mille tulemuseks on mitme organi talitlushäire. Igast 100 inimesest, kes saavad Ebola viiruse, sureb keskmiselt 25-90 inimest. Ebola viirust on nelja liiki, mis võivad seda haigust põhjustada. Viirus leiti esmakordselt Sudaanis. Seda leidub Aafrikas, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on väga vähe juhtumeid.

Mis on Ebola viirus?

Ebola on RNA-viirus, mis kuulub Filoviridae perekonda. Viirus võib põhjustada ägedat hemorraagilist palavikku ehk ebolaviirustõbe (EVD). Viirus avastati esmakordselt 1976. aastal Kongo Demokraatlikus Vabariigis (tol ajal Zaire) ning samal ajal kirjeldati sarnaseid juhtumeid ka Sudaanis. Viiruse edasine uurimine on näidanud, et on mitu eri liiki (spetsiise), millest mõned on inimestele väga ohtlikud.

Sümptomid

Haigus algab tavaliselt järsult. Peamised sümptomid:

• Varased sümptomid: palavik, väsimus, peavalu, lihasvalu, kurguvalu, isutuse ja iiveldus.
• Edasijõudnud haigus: kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalu, dehüdratsioon, nahalööve ja ajutised maksafunktsiooni muutused.
• Hemorraagilised nähtused: ninaverejooks, igemeverejooks, veritsused nahalt ja siseelunditest — need ei esine kõigil patsientidel, kuid võivad tekkida raskematel juhtudel.
• Tõsised tüsistused: šokk, mitme organi talitlushäire, kopsupõletik või ürgitüübist tingitud kooma.

Inkubatsiooniperiood ehk aeg kokkupuutest sümptomite avaldumiseni on tavaliselt 2–21 päeva, sagedamini 4–10 päeva.

Liigid (spetsiisid)

Genereis Ebolavirus on mitmeid spetsiise. Peamised haigestumisele inimesele olulised spetsiisid on:

• Zaire ebolavirus (EBOV) – sageli kõige surmavam, mõnes epideemias kuni ~90% suremus.
• Sudan ebolavirus (SUDV) – põhjustab samuti raskeid haiguskilde, suremus varieerub (kuni ~40–60% mõnes epideemias).
• Bundibugyo ebolavirus (BDBV) – suremus on tavaliselt madalam kui Zaire'i puhul, kuid võib siiski olla märkimisväärne (näiteks ~20–40%).
• Taï Forest ebolavirus (TAFV) – inimjuhtumeid on kirjeldatud harva.
• Reston ebolavirus (RESTV) – on leitud loomadel (näiteks sead ja ahvid) ning ei ole teadaolevalt põhjustanud haigust inimestel (või on põhjustanud väga kergemaid infektsioone).
• Bombali ebolavirus – leitud nahkhiirtel; praegu pole tõendeid inimese haigestumise kohta.

Nakkus ja levik

• Ebolaviirus levib peamiselt otsese kontakti kaudu nakkusliku kehavedelikuga (veri, oksendused, väljaheited, uriin, sperma, sülg jt) haige või surnud inimesega.
• Nakkus võib edasi kanduda ka saastunud pinnalt (nt meditsiiniseadmed, riided), kui neid ei desinfitseerita nõuetekohaselt.
• Algallikaks peetakse tõenäoliselt nahkhiiri ja mõnikord on puhanguid seostatud kiskjate või metsloomade käitlemisega ("bushmeat").
• Tervishoiuasutustes leiab sageli aset nosokomaalne levik — töötajate ja patsientide nakatumised, kui isikukaitsevahendite kasutamine on puudulik.
• Matus traditsiooniliste rituaalidega, kus puudutatakse surnut, on olnud kõrge riskiga sündmus pandeemia levikuks.

Diagnoos ja ravi

• Diagnoos: kinnitatakse laboritestidega — viirus-RNA tuvastamine PCR-meetodiga, seroloogilised testid ja viiruse isoleerimine. Diagnostika nõuab kõrgendatud biosõltuvust (BSL-4 tingimused viiruse töötlemiseks).
• Ravi: spetsiifilist universaalset ravi pole; esmaseks raviks on intensiivne toetav hooldus: vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu taastamine, hapnikusupport, vererõhu kontroll, infektsioonide ravi ja sümptomaatiline abi. Õigeaegne intensiivne hooldus vähendab suremust.
• Spetsiifilised ravimid: viimastel aastatel on arendatud ja katsetatud monoklonaalseid antikehi ja viirusevastaseid ravimeid. FDA ja mitmed rahvusvahelised asutused on heaks kiitnud ja soovitanud teatud monoklonaalseid kombinatsioone (nt REGN-EB3/Inmazeb ja mAb114/Ebanga) Zaire ebolaviiruse raviks. Ravivõimalused sõltuvad viiruse spetsiisist ja kättesaadavusest.

Ennetus

Ennetus on kriitiline, sest viirus levib hõlpsalt otsese kontakti kaudu. Peamised meetmed:

• Isolatsioon: nakatunud ja kahtlusalused isikud tuleb kiiresti eraldada ja jälgida.
• Isikukaitsevahendid (IKV): tervishoiutöötajad peavad kasutama sobivaid kinnaste, maskide, kaitseriietuse ja prillide komplekte ning koolitust õigeks riietumiseks ja ära riietumiseks.
• Kontaktivõrgu jälgimine: sõbraliste ja perekonnaliikmete jälgimine ning kontaktide jälgimine nakkuse piiramiseks.
• Ohutu matusepraktika: vältida otsest kontakti surnuga ning järgida desinfektsioonijuhiseid.
• Vakcineerimine: olemas on vaksineerimise võimalused — rVSV-ZEBOV (Ervebo) on heaks kiidetud Zaire ebolaviiruse vastu ja seda on kasutatud kitsaste ringide (kõrge riskiga kontaktid ja tervishoiutöötajad) vaktsineerimiseks puhangute ajal.
• Rahvatervislikud meetmed: haridus, loomade käitlemise ohutuse tõstmine, meditsiiniseadmete nõuetekohane desinfitseerimine ja rahvusvaheline koostöö puhangute kontrollimiseks.

Prognoos ja ajalugu

Suremus sõltub viiruse spetsiist, inimese tervislikust seisundist, hoole õigeaegsest kättesaadavusest ja tervishoiuteenuste kvaliteedist. Varajane diagnoos ja intensiivne toetav ravi, samuti spetsiifilised monoklonaalsed ravimid, parandavad ellujäämise võimalusi.

Suured ja laialdased puhanguud toimusid näiteks Lääne-Aafrikas 2014–2016, mis põhjustas tuhandeid surmajuhtumeid. Hiljem on olnud rida puhanguid Kagu- ja Kesk-Aafrikas. Rahvusvaheline koostöö, vaktsineerimine, kontaktide jälgimine ja kaasaegsed ravimeetodid on vähendanud paljude puhangute mõju.

Mida teha kui kahtlustad kokkupuudet?

• Võta koheselt ühendust tervishoiuteenusega ja järgi nende juhiseid.
• Isoleeru võimalusel ja väldi kontakti teistega kuni arstlikust hinnangust.
• Annan täpsed andmed võimalikust kokkupuutest (kes, millal, millise kehavedelikuga jne) ja tee teatavaks võimalike reiside ajalugu.

Ebola viirus on tõsine rahvatervise probleem, kuid tänu rahvusvahelisele teadusuuringule, vaktsiinidele ja uutele ravile suunatud meetmetele on võimalik puhanguid kiiremini avastada ja piirata. Kui elad või reisid piirkonda, kus Ebola esineb, jälgi terviseametite hoiatusteavet ja väldi kõrge riski tegevusi.

Edastamine

Ebola viirus, mis inimesi haigestab, elab veres ja muudes vedelikes ja märgades asjades teatud liiki mitteinimestel, ilma et see neid tapaks. Teadlased arvavad, et need loomad, milles see elab, on peamiselt mõned ahviliigid või puuvilja nahkhiired. Kui inimesed puutuvad loomi, kellel on viirus, või nende loomadest välja tulnud märjad asjad, võivad nad haigestuda.

Ebola ei saa nakatuda õhu kaudu ega haigete inimeste läheduses viibides. Viirus võib sattuda ainult vedelikest inimeste kehasse. See tähendab, et Ebola võib nakatuda haige inimese vere, sülje, lima, sperma, kõhulahtisuse, oksendamise või muude haigestunud inimese kehast väljuvate vedelike puudutamisel.

Kui inimene ei sure sellesse haigusse, võib ta veel peaaegu kaks kuud pärast haiguse lõppemist seksides teisi inimesi nakatada. Seda seetõttu, et viirus võib veel pika aja möödudes olla mehe spermas.

1. Kui viirus satub inimkehasse limaskesta pindade, naha hõõrdumise või vigastuste kaudu või otsese vanemliku ülekande teel, sulandub ta hingamisteid, silmi või kehaõõnsusi vooderdavate rakkudega.

2. See tungib makrofaagide ja dendriitiliste immuunrakkude sisse ja vabastab oma geneetilise sisu. Rakkude plahvatus käivitab põletikuvastaste tsütokiinide sekretsiooni, mis algatab "tsütokiinitormi". Geneetiline materjal võtab üle raku masinavärgi, et end paljundada; moodustuvad uued viiruse koopiad ja vabanevad süsteemi.

3. Seejärel ründab viirus põrna, neerusid ja isegi aju. Veresoontest lekib verd ja vedelikku ümbritsevatesse kudedesse. See ebatüüpiline hüübimine ja veritsus avaldub samal ajal väliselt löövetena.

4. Viirus põhjustab ka teiste elutähtsate organite, näiteks maksa ja kopsude, seiskumise. Tegelikult on ta võimeline tungima peaaegu kõikidesse inimrakkudesse, kasutades iga rakutüübi jaoks erinevaid kinnitumismehhanisme (välja arvatud lümfotsüüdid). Just neid rakke, mis on mõeldud nakkuse vastu võitlemiseks, kasutatakse nakkuse levitamiseks teistesse kehaosadesse kandjatena.

5. On leitud, et ebolaga nakatunud rakud ei läbi tavalist apoptoosi, vaid neil esineb vakuoliseerumine ja nekroosi tunnused.

3D meditsiiniline animatsioon veel Ebola viiruse kohta


Mängi meediat Lihtne video selgitus Ebola viiruse kohta

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ebola viirus?

K: Mitu tüüpi Ebola viirust on olemas?

K: Milliseid sümptomeid põhjustab Ebola viiruse nakkus?

K: Kui surmav on Ebola viiruse nakkus?

K: Kus leiti esimene Ebola viiruse juhtum?

Otsing