Ebola viirus: mis see on, sümptomid, liigid ja ennetus

Ebola viirus on väga ohtlik viirus. Ta kuulub Filoviridae perekonda ja põhjustab rasket haigust, mida iseloomustab äkiliselt algav hemorraagiline palavik koos muude mittespetsiifiliste tunnuste ja sümptomitega. "Hemorraagiline" tähendab, et ohver veritseb palju, nii kehas kui ka väljaspool. Viirus ründab peaaegu kõiki inimkeha organeid ja kudesid, mille tulemuseks on mitme organi talitlushäire. Igast 100 inimesest, kes saavad Ebola viiruse, sureb keskmiselt 25-90 inimest. Ebola viirust on nelja liiki, mis võivad seda haigust põhjustada. Viirus leiti esmakordselt Sudaanis. Seda leidub Aafrikas, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides on väga vähe juhtumeid.

Mis on Ebola viirus?

Ebola on RNA-viirus, mis kuulub Filoviridae perekonda. Viirus võib põhjustada ägedat hemorraagilist palavikku ehk ebolaviirustõbe (EVD). Viirus avastati esmakordselt 1976. aastal Kongo Demokraatlikus Vabariigis (tol ajal Zaire) ning samal ajal kirjeldati sarnaseid juhtumeid ka Sudaanis. Viiruse edasine uurimine on näidanud, et on mitu eri liiki (spetsiise), millest mõned on inimestele väga ohtlikud.

Sümptomid

Haigus algab tavaliselt järsult. Peamised sümptomid:

• Varased sümptomid: palavik, väsimus, peavalu, lihasvalu, kurguvalu, isutuse ja iiveldus.
• Edasijõudnud haigus: kõhulahtisus, oksendamine, kõhuvalu, dehüdratsioon, nahalööve ja ajutised maksafunktsiooni muutused.
• Hemorraagilised nähtused: ninaverejooks, igemeverejooks, veritsused nahalt ja siseelunditest — need ei esine kõigil patsientidel, kuid võivad tekkida raskematel juhtudel.
• Tõsised tüsistused: šokk, mitme organi talitlushäire, kopsupõletik või ürgitüübist tingitud kooma.

Inkubatsiooniperiood ehk aeg kokkupuutest sümptomite avaldumiseni on tavaliselt 2–21 päeva, sagedamini 4–10 päeva.

Liigid (spetsiisid)

Genereis Ebolavirus on mitmeid spetsiise. Peamised haigestumisele inimesele olulised spetsiisid on:

• Zaire ebolavirus (EBOV) – sageli kõige surmavam, mõnes epideemias kuni ~90% suremus.
• Sudan ebolavirus (SUDV) – põhjustab samuti raskeid haiguskilde, suremus varieerub (kuni ~40–60% mõnes epideemias).
• Bundibugyo ebolavirus (BDBV) – suremus on tavaliselt madalam kui Zaire'i puhul, kuid võib siiski olla märkimisväärne (näiteks ~20–40%).
• Taï Forest ebolavirus (TAFV) – inimjuhtumeid on kirjeldatud harva.
• Reston ebolavirus (RESTV) – on leitud loomadel (näiteks sead ja ahvid) ning ei ole teadaolevalt põhjustanud haigust inimestel (või on põhjustanud väga kergemaid infektsioone).
• Bombali ebolavirus – leitud nahkhiirtel; praegu pole tõendeid inimese haigestumise kohta.

Nakkus ja levik

• Ebolaviirus levib peamiselt otsese kontakti kaudu nakkusliku kehavedelikuga (veri, oksendused, väljaheited, uriin, sperma, sülg jt) haige või surnud inimesega.
• Nakkus võib edasi kanduda ka saastunud pinnalt (nt meditsiiniseadmed, riided), kui neid ei desinfitseerita nõuetekohaselt.
• Algallikaks peetakse tõenäoliselt nahkhiiri ja mõnikord on puhanguid seostatud kiskjate või metsloomade käitlemisega ("bushmeat").
• Tervishoiuasutustes leiab sageli aset nosokomaalne levik — töötajate ja patsientide nakatumised, kui isikukaitsevahendite kasutamine on puudulik.
• Matus traditsiooniliste rituaalidega, kus puudutatakse surnut, on olnud kõrge riskiga sündmus pandeemia levikuks.

Diagnoos ja ravi

• Diagnoos: kinnitatakse laboritestidega — viirus-RNA tuvastamine PCR-meetodiga, seroloogilised testid ja viiruse isoleerimine. Diagnostika nõuab kõrgendatud biosõltuvust (BSL-4 tingimused viiruse töötlemiseks).
• Ravi: spetsiifilist universaalset ravi pole; esmaseks raviks on intensiivne toetav hooldus: vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu taastamine, hapnikusupport, vererõhu kontroll, infektsioonide ravi ja sümptomaatiline abi. Õigeaegne intensiivne hooldus vähendab suremust.
• Spetsiifilised ravimid: viimastel aastatel on arendatud ja katsetatud monoklonaalseid antikehi ja viirusevastaseid ravimeid. FDA ja mitmed rahvusvahelised asutused on heaks kiitnud ja soovitanud teatud monoklonaalseid kombinatsioone (nt REGN-EB3/Inmazeb ja mAb114/Ebanga) Zaire ebolaviiruse raviks. Ravivõimalused sõltuvad viiruse spetsiisist ja kättesaadavusest.

Ennetus

Ennetus on kriitiline, sest viirus levib hõlpsalt otsese kontakti kaudu. Peamised meetmed:

• Isolatsioon: nakatunud ja kahtlusalused isikud tuleb kiiresti eraldada ja jälgida.
• Isikukaitsevahendid (IKV): tervishoiutöötajad peavad kasutama sobivaid kinnaste, maskide, kaitseriietuse ja prillide komplekte ning koolitust õigeks riietumiseks ja ära riietumiseks.
• Kontaktivõrgu jälgimine: sõbraliste ja perekonnaliikmete jälgimine ning kontaktide jälgimine nakkuse piiramiseks.
• Ohutu matusepraktika: vältida otsest kontakti surnuga ning järgida desinfektsioonijuhiseid.
• Vakcineerimine: olemas on vaksineerimise võimalused — rVSV-ZEBOV (Ervebo) on heaks kiidetud Zaire ebolaviiruse vastu ja seda on kasutatud kitsaste ringide (kõrge riskiga kontaktid ja tervishoiutöötajad) vaktsineerimiseks puhangute ajal.
• Rahvatervislikud meetmed: haridus, loomade käitlemise ohutuse tõstmine, meditsiiniseadmete nõuetekohane desinfitseerimine ja rahvusvaheline koostöö puhangute kontrollimiseks.

Prognoos ja ajalugu

Suremus sõltub viiruse spetsiist, inimese tervislikust seisundist, hoole õigeaegsest kättesaadavusest ja tervishoiuteenuste kvaliteedist. Varajane diagnoos ja intensiivne toetav ravi, samuti spetsiifilised monoklonaalsed ravimid, parandavad ellujäämise võimalusi.

Suured ja laialdased puhanguud toimusid näiteks Lääne-Aafrikas 2014–2016, mis põhjustas tuhandeid surmajuhtumeid. Hiljem on olnud rida puhanguid Kagu- ja Kesk-Aafrikas. Rahvusvaheline koostöö, vaktsineerimine, kontaktide jälgimine ja kaasaegsed ravimeetodid on vähendanud paljude puhangute mõju.

Mida teha kui kahtlustad kokkupuudet?

• Võta koheselt ühendust tervishoiuteenusega ja järgi nende juhiseid.
• Isoleeru võimalusel ja väldi kontakti teistega kuni arstlikust hinnangust.
• Annan täpsed andmed võimalikust kokkupuutest (kes, millal, millise kehavedelikuga jne) ja tee teatavaks võimalike reiside ajalugu.

Ebola viirus on tõsine rahvatervise probleem, kuid tänu rahvusvahelisele teadusuuringule, vaktsiinidele ja uutele ravile suunatud meetmetele on võimalik puhanguid kiiremini avastada ja piirata. Kui elad või reisid piirkonda, kus Ebola esineb, jälgi terviseametite hoiatusteavet ja väldi kõrge riski tegevusi.