Sperma (hääldatakse SEE-men või SEE-mən) on vedelik, mis väljub mehe peenise otsast, kui ta saab orgasmi (seksuaalse erutuse kõrghetk) ja ejakuleerib. See on tavaliselt valge või kollakas, kleepuv aine, mis koosneb seemnerakkudest (mehe sugulise paljunemise rakud), mis hõljuvad vedelikus nimega seemneplasma, milles on vett ja erinevaid kemikaale. Tavaliselt moodustab ejakulatsioon 1,5-5 milliliitrit (kuni üks teelusikatäis) spermat.

Mõned teadlased arvavad, et naise kehasse viidud sperma põhjustab, et naine ei tunne end masendatuna ega kurvana. Teisest küljest, kui sperma puutub teise inimese kehaga kokku, võib see edasi anda sugulisel teel levivaid nakkusi (STI). Mõnel juhul võib see ka teise inimese immuunsüsteemi nõrgestada või põhjustada inimesel allergilist reaktsiooni. Nende terviseprobleemide tekkimise ohtu saab vähendada, kui mees kannab seksimisel kondoomi.

Paljud kultuurid üle maailma arvasid kunagi või arvavad siiani, et spermal on erilised või isegi maagilised omadused. Sperma näitamine popkultuuri vormides, näiteks kunstis ja filmides, on pikka aega olnud tabu, st ühiskonnas üldiselt mitte aktsepteeritud. Alates 20. sajandi lõpust on kunstnikud ja filmitegijad seda siiski üha sagedamini teinud.

Mis on sperma ja kuidas see tekib?

Sperma (seemnevedelik) ja seemnerakud (spermatozoidid) ei ole sama asi: seemnerakud on viljastamiseks vajalikud rakud, sperma aga vedelik, mis neid kannab ja toidab. Seemneplasma tekib peamiselt seemnepõiekestes (seminal vesicles), eesnäärmes (prostate) ning väiksemas osas bulbouretraalsetes näärmetes. Seemneplasmas on lisaaineid nagu vesi, suhkrud (nt fruktoos), valgud, ensüümid, mineraalid (näiteks tsink), prostaglandiine ja püsivad pH-bufferid, mis aitavad kaitsta seemnerakke ja toetada nende liikumist. Ejakulatsioonijärgsel alguses oleval kleepumisel järgneb mõne aja pärast vedeldumine tänu ensüümidele, mis võimaldavad spermatozoidide paremat liikuvust.

Funktsioonid

  • Kannab ja kaitseb seemnerakke väljaspool keha.
  • Toidab spermatozoide (nt fruktoos annab energiat liikumiseks).
  • Neutraliseerib vaginaalse keskkonna happelisust, et suurendada seemnerakkude ellujäämist.
  • Sisaldab komponente, mis mõjutavad emakakaela lima ning võivad soodustada sperma liikumist emakasse ja munajuhadesse.

Sperma ja viljakus

Viljastumisvõime sõltub nii seemnerakkude arvust, liikuvusest kui ka vormist. Üldised laboratoorsed viited (WHO) annavad umbkaudseid norme:

  • Seemnevedeliku maht: 1,5–5 ml.
  • Seemnerakkude kontsentratsioon: üle 15 miljoni/mL on tavapärane viitevahemik.
  • Motiliitsus (liikuvus): kõrge protsent aktiivselt liikuvat spermatozoide on parem.
  • Morfoloogia (vorm): normaalsed vormid soodustavad viljastumist.

Korduvalt madal spermamass, halb liikuvus või ebanormaalne morfoloogia võivad viidata viljakusprobleemidele. Kui paari on raskusi rasestumisega (tavaliselt 12 kuud kaitsmata katsetamist alla 35-aastasel paaril või 6 kuud üle 35-aastasel), soovitatakse pöörduda arsti poole ja teha seemneanalüüs.

Terviseriskid ja ohud

  • Sugulisel teel levivad nakkused (STI): sperma võib kanduda infektsioone põhjustavaid mikroobe, näiteks HIV, klamüüdia ja gonorröa, edasi kaitsmeteta seksi korral. Kondoomid vähendavad seda riski oluliselt.
  • Allergilised reaktsioonid: harvadel juhtudel võib inimesel tekkida allergia partneri seemneplasmas sisalduvate valkude suhtes (inimese seemneplasma hüpersensitiivsus), mille sümptomiteks võivad olla lokaalne sügelus, turse või väga harva ka üldine allergiline reaktsioon.
  • Immuunsüsteemi vastused: mõnel inimesel tekivad antikehad, mis seovad seemnerakke (antisperm-antikehad) ja võivad vähendada viljakust.
  • Keskkonna- ja elustiilifaktorid: suitsetamine, liigne alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine, ülekuumenemine (nt sagedane saun või tihe pesu), ülekaal, teatud ravimid, kiirgus ja kroonilised haigused võivad halvendada seemnerakkude kvaliteeti.

Kuidas vähendada riske ja hoida sperma tervist

  • Kasutage kondoomi kaitsmaks STI eest ja vältimaks soovimatut rasedust.
  • Vältige suitsetamist, liigsuhtelist alkoholi ja narkootikume; järgige tervislikku toitumist ja liikuge regulaarselt.
  • Vältige pikaajalist kuumust kubeme piirkonnas (nt väga kuumad vannid, pidev sülearvuti põlvedel).
  • Kui on plaanis rasedus hiljem (näiteks enne on ravi, mis kahjustab seemnerakke), võib kaaluda sperma külmutamist (kriokoks).
  • Kui esineb valulik või ebanormaalne erituvus, korduvad infektsioonid või raskused rasestumisel, pöörduge perearsti või uroloogi/andrologi poole.

Uuringud ja ravi

Seemneanalüüs on esmamuline uuring mehe viljakuse hinnanguks. See hindab mahu, spermide arvu, liikuvust ja morfoloogiat. Vajadusel tehakse täiendavad uuringud (nt hormoonitestid, infektsioonide diagnostika, ultraheli varikotseele otsimiseks). Ravi sõltub põhjusest: infektsioonide korral antibiootikumid, hormonaalsed häired võivad vajada endokrinoloogi sekkumist, varikotseele võib parandada kirurgiliselt.

Kultuurilised ja sotsiaalsed aspektid

Sperma ja sellega seotud teemad on eri kultuurides laetud müütide, religioossete tõekspidamiste ja tabu’ga. Samuti on pornograafiline kujutamine ja kunstilised käsitlused tekitanud diskussioone selle üle, mis on aktsepteeritav avalikus ruumis. Kuigi teema võib olla paljudele tundlik, on meditsiiniline arusaamine sperma koostisest ja funktsioonidest oluline nii tervise kui ka viljakuse seisukohalt.

Kokkuvõte

Sperma on bioloogiline vedelik, mis kannab seemnerakke ja toetab nende ellujäämist ning potentsiaalset viljastamist. See sisaldab paljusid komponente, millel on nii füsioloogilised kui ka immunoloogilised mõjud. Kuigi paljusid müüte ja kultuurilisi tähendusi seostatakse spermaga, on praktilised tervise-, ohutus- ja viljakusnõuanded selged: kaitsmata seks võib edasi kanda infektsioone ja põhjustada soovimatuid tagajärgi ning elustiili ning meditsiinilised tegurid mõjutavad seemnerakkude kvaliteeti. Probleemide korral tasub pöörduda tervishoiutöötaja poole.