Sügelus (ladina keeles pruritus) on ebameeldiv tunne, mis tekitab soovi või refleksi kriimustada. Sügelus on paljudes aspektides sarnane valuga ja mõlemad on ebameeldivad aistingud, kuid nende käitumismustrid on erinevad. Valu tekitab refleksi tagasivõtmise, samas kui sügelus viib kriimustusrefleksini. Nii sügeluse kui ka valu närvikiud on mõlemad nahas, kuid nende jaoks saadetakse teavet tsentraalselt kahes erinevas süsteemis, mis mõlemad kasutavad sama närvikimpu.

Ajalooliselt ei peetud sügeluse ja valu tunnetusi teineteisest sõltumatuteks, kuni hiljuti leiti, et sügelusel on mitmeid ühiseid tunnuseid valuga, kuid ka olulisi erinevusi.

Põhjused

Sügelus võib olla põhjustatud naha lokaalsetest probleemidest või olla märk süsteemsest haigusest. Levinumad põhjused:

  • Dermatoloogilised haigused: atopiline dermatiit, kontaktdermatiit, psoriaas, seen- ja parasiitinfektsioonid, putukahammustused.
  • Kuiv nahk (kserosis), mis on eriti sage eakatel.
  • Süsteemsed haigused: maksahaigused (nt sapiteede obstruktsioon), krooniline neerupuudulikkus, kilpnäärmehaigused, diabeet.
  • Neuropaatiline sügelus: närvikahjustusest või -survest tingitud (nt diabeetiline neuropaatia, seljaajuhaigused).
  • Psühhiaatrilised või psühhosomaatilised põhjused: stress, ärevus, depressioon võivad sügelust süvendada.
  • Ravimid ja kemikaalid: mõned ravimid (nt opioidid, teatud antibiotsiidid) ja kokkupuude ärritavate kemikaalidega.
  • Raseduse ajal esinev raseduse sapikorgistuse sügelus (intrahepaatiline kolestaas).

Sümptomid ja tunnused

  • Iseloom: kerge kuni intensiivne sügelus, lokaliseeritud või üldine.
  • Öine süvenemine on tihe — paljud inimesed kannatavad rohkem öösel.
  • Kriimustamise tagajärjel võivad tekkida nahakahjustused: kriimustuspinnad, verejooks, koorik, sekundaarne bakteriaalne infektsioon.
  • Pikaajaline ärritus võib viia lichenifikatsiooni (naha paksenemisele ja sügavnenud kortsulisele struktuurile).
  • Kui sügelus on seotud sisehaigusega, võivad kaasneda muud sümptomid: kollasus (ikterus), kaalulangus, väsimus, urineerimis- või süda- ja neeruprobleemid.

Diagnoos

Arst teeb esmalt põhjaliku anamneesi ja dermatoloogilise läbivaatuse. Vajadusel lisauuringud:

  • Vereanalüüsid: täielik verepilt, maksafunktsiooni testid, neerufunktsiooni testid, kilpnäärme tasemed, suhkru tase.
  • Allergia- või kontakttestid (patch-test) kahtlustatud kontaktdermatiidi puhul.
  • Naha proovid (biopsia) ebamääraste nahamuutuste selgitamiseks.
  • Spetsiifilised uuringud süsteemsete haiguste kahtluse korral (nt ultraheli, gastroenteroloogilised uuringud).

Ravi

Ravi sõltub põhjusest. Üldised ja leevendavad meetmed:

  • Algpõhjus: kui võimalik, ravida või kõrvaldada algpõhjus (nt ravimimuutus, nakkuse ravi, maksahaiguse käsitlemine).
  • Niisutus ja nahahooldus: regulaarsed emollientid (rasvased kreemid), lühikesed ja leigekuuma veega vannid, pehmed puhastusvahendid.
  • Topikaalsed ravimid: põletikuvastased kortikosteroidi sisaldavad kreemid või muud põletikku vähendavad preparaadid, põletikulise naha korral ka raukine inhibiitorid (nt takrolimuus) arsti juhendamisel.
  • Süsteemsed ravimid: antihistamiinikumid (esmajoones öösel rahustavad preparaadid une ja sügeluse vähendamiseks), vajadusel neuroravimid nagu gabapentiin või pregabaliin, teatud antidepressandid (nt mirtatsapiin) kroonilise sügeluse korral arsti otsusel.
  • Bioloogilised ja spetsiifilised ravimeetodid: atoopilise dermatiidi korral võivad mõne patsiendi puhul aidata bioloogilised ravimid (nt dupilumab) — otsustab dermatoloog.
  • Valgusravi (UVB) ja muud dermatoloogilised protseduurid võivad sobida mõnedele patsientidele.
  • Raseduse või sapiteede kolestaasi puhul peab ravi koordineerima eriarst; mõnikord kasutatakse sapihappe sidujaid või muid spetsiifilisi meetmeid.

Tähtis on konsulteerida arstiga enne tugevamate süsteemsete ravimite kasutamist — vale ravim võib sümptomi süvendada või varjata tõsisemaid haigusi.

Ennetus ja isiklik hooldus

  • Kasutada niisutajaid regulaarselt, eriti peale duši või vanni.
  • Vältida kuuma vett ja tugevatoimelisi seebitooteid; eelistada lõhnatut ja õrnat pesuvahendit.
  • Kanda hingavaid ja pehmeid riideid (nt puuvill), vältida kitsaid sünteetilisi materjale.
  • Kärpida küüsi, kasutada jahutavaid kompressid kriimustuse ägedal ajal, rakendada vajadusel külma ja rahustavat geeli (mentool sisaldavad vahendid võivad tuua ajutist leevendust).
  • Töötada välja stressi leevendamise strateegiad — stress võib sügelust halvendada.

Millal pöörduda arsti poole

  • Sügelus püsib või süveneb hoolimata kodustest meetmetest.
  • Sügelus on üldine ja kaasnevad süsteemsed sümptomid (kollasus, kaalulangus, palavik, väsimus, verejooks).
  • Naha peal tekivad uued või kiiresti süvenevad lööbed, haavandid või mädased nakkuse tunnused.

Kokkuvõtteks: sügelus on tavaline sümptom, mille põhjuseid on palju — alates lihtsast kuiva naha probleemist kuni tõsisemate süsteemsete haigusteni. Õige diagnoos ja põhjalik läbivaatus aitavad leida sobiva ravi ning vähendada ebamugavust ja tüsistusi.