Sügelised (skabioos): põhjused, sümptomid, levik ja ravi

Sügelised (skabioos): miks tekib, tüüpilised sümptomid, kuidas see levib ning tõhusad ravivõtted ja ennetusnõuanded kiireks taastumiseks.

Sügelised (skabioos) põhjustab nakkus naissoost lestaga Sarcoptes scabiei. See lest on ektoparasiit. Lest imbub naha alla, elab seal ja muneb.

Sügeliste sümptomid on tingitud allergilisest reaktsioonist lestade, nende munade ja väljaheidete vastu. Tavaliselt esineb tugev sügelus, mis halveneb öösel, ning naha peal nähtavad muudatused nagu väiksed punased täpid, sõlmekesed, villikesed või nn raidurid (võrkude või traatide kujulised trajektoorid nahal).

Kuidas haigus levib

Sügelised levivad enamasti otsese nahakontakti teel nakatunud inimesega (enamasti vähemalt 10 minutit kontakti). Levikuks piisab tihedast kokkupuutest, näiteks sügavatel intiimkontaktidel või pikemal kehakehaga kokkupuutel. Haigus võib levida ka enne sümptomite ilmnemist. Suurima levikuohuga on rahvarohked ja lähikontakti võimaldavad elukohad nagu lasteaiad, hooldekodud, rühmakodud ja vanglad. Piirkondades, kus puudub puhas vesi ja hügieenivõimalused, on samuti suurem haigestumus. Harvem levib nakkus ka pesu, voodipesu või riiete kaudu — see on sagedasem raskes, nn koorikutesse ehk Norra skabiossisse sattunud inimestel.

Sümptomid ja tüüpilised paiknemiskohad

Peamised sümptomid:

• Väga tugev sügelus, enam väljendunud öösiti;
• Peened raidurid või triibud nahal (eriti sõrmede vahel, randmetel, küünarvarstel, kaenlaalustes, vöö- ja tuharapiirkonnas, suguelunditel ja rinnaku piirkonnas);
• Punetavad papulid või villikesed, mõnikord põletikulised sõlmed (eriti lastel ja noortel).

Diagnoos

Diagnoos põhineb valdavalt kliinilisel pildil ja kontaktajalool. Vajadusel saab kinnitada diagnoosi naha kraapimise ja mikroskoopia abil, dermatoskoopia võib aidata leitavate raidurite näitamisel. Kui on kahtlus muudest nahahaigustest, küsib arst haiguse kestust, pereliikmete või lähikontaktide sümptomeid ning kontrollib nahka.

Ravi

Ravi valitakse vastavalt haiguse raskusele ja patsiendi vanusele või rasedusele. Levinumad võimalused:

• Topikaalne permetriin 5% kreem — kantakse kogu kehale (kaelast allapoole; väikelastel ka peanahale) tavaliselt ööseks 8–14 tunniks, kordustarvutus 7 päeva pärast vastavalt juhisele.
• Oralne ivermektin — annus tavaliselt 200 µg/kg, kordatakse 1–2 nädala pärast; kasutatakse raskemate juhtude, Norra skabiossi või massilise haigestumise korral institutsioonides ning patsientidel, kes ei talu või ei saa kasutada topikaale. Ivermektin on raseduse ajal üldiselt vastunäidustatud ja alla kindla kehakaaluga lastel ei pruugi sobida.
• Symptomaatiline ravi — sügeluse vähendamiseks võivad aidata antihistamiinikumid ja lokaalsed kortikosteroidid, sest sügelus võib püsida mitu nädalat pärast lestade elimineerimist (allergiline reaktsioon).

Tähtis on ravida samaaegselt kõiki lähikontakte (pereliikmed, seksuaalpartnerid), ka kui neil pole veel sümptomeid. Pesu, rätikud ja voodipesu pesta kuumas vees või panna suletud plastkotti ja hoida 72 tundi, et vältida uuestimerkseid nakkusi. Kui pesemine pole võimalik, võib esemeid jäädavalt hoida suletud kotis ligikaudu 3 päeva, sest väliskeskkonnas lestad ei ela kaua ilma inimese kontaktita.

Norra ehk koorikuline skabioss

Norra skabioss on väga nakkav raskekujuline vorm, kus nahk on kaetud paksu kooriku ja suures koguses lestadega. See esineb eelkõige immuunsüsteemi nõrgenemisel (nt HIV, immuunosupressiivne ravi) või eakatel. Ravi nõuab sageli kombineeritud süsteemseid ja topikaalseid ravimeid ning haiglaravi tingimusi.

Ennetus ja nõuanded

• Väldi intensiivset nahakontakti nakatunud inimesega kuni ravi lõpuni.
• Ravi ajal ja vahetult pärast seda pese riideid ja voodipesu kuumas vees või isoleeri neid paariks päevaks.
• Kui töötad hooldusasutuses, teavita tööandjat ja järgi asutuse infektsioonikontrolli juhiseid.
• Rasedad või väikelapsed nõuavad erimenetlust — konsulteeri arstiga sobiva ja ohutu ravi kohta.

Millal pöörduda arsti poole

Pöördu arsti poole, kui sul on tugev sügelus, levivad või hullemad lööbed, tekib palavik, nahalised kahjustused süvenevad või tekib nakkuse tunnuseid (nt mädane või laienenud punetus). Varajane diagnoos ja õige ravi aitavad vältida tüsistusi ja haiguse levikut.

Võimalikud tüsistused

Kõige sagedasemaks tüsistuseks on sekundaarne bakteriaalne infektsioon (nt streptokokid või stafülokokid) sügelevate haavandite tõttu. Harvem võib järgneda raskemaid süsteemseid tagajärgi, eriti nõrgenenud immuunsusega inimestel.

Kui kahtled enda või pereliikme nahaprobleemi pärast või vajad konkreetset ravimisoovitust, konsulteeri perearsti või dermatoloogiga.

Otsing