Orgasm on seksuaalne tipphetk (või kõrghetk). Orgasm tekib jätkuva seksuaalse puudutuse tõttu. Orgasmi ajal tekib tugev erutuse ja naudingu tunne. Seksuaalne puudutamine võib olla seksuaalvahekord, käega hõõrumine või pigistamine (nn masturbeerimine) või muud tegevused, mis tekitavad suguelundite hea tunde.

Orgasmi ajal on inimese keha mõnikord kramplik (väriseb või väriseb) ja inimene võib tunduda olevat valus või saada kummalise ilme.

Inimese ajutegevus muutub kiiresti. Aju osad, mis vastutavad hirmu, muretsemise ja enesekontrolli eest, muutuvad vähem aktiivseks. Paljud inimesed virisevad, karjuvad või ütlevad orgasmi ajal kummalisi asju. Tavaliselt keskenduvad inimeste mõtted peaaegu täielikult orgasmiga kaasnevale naudingule ja nad saavad tavapärasest vähem aru sellest, mis nende ümber toimub.

Orgasmid võivad toimuda siis, kui inimesed magavad. Kui mehed saavad magades orgasmi, nimetatakse seda sageli "märjaks unenäoks".

Teistel imetajatel võib olla orgasm, kui nad seksivad.

Füsioloogiline ülevaade

Orgasmi ajal tekivad kehas kiiresti erinevad füsioloogilised muutused: südametegevus ja hingamine kiirenevad, vererõhk võib tõusta ning skeletilihased — eriti vaagnapõhjalihased — tõmbuvad korduvate rütmiliste kontraktsioonide tõttu kokku. Uuringud näitavad, et ajus vabaneb erinevaid kemikaale, näiteks dopamiini (naudingut soodustav), oksütotsiini (lähedust suurendav), endorfiine (valuvaigistavad) ja prolaktiini (mis võib pärast orgasmi mõjutada erutuse vähenemist).

Orgasmi etapid

  • Erutusfaas: veresoonte laienemine suguelundite piirkonnas, erutuse suurenemine.
  • Plateau-faas: erutus tipneb, intensiivsus suureneb ja keha valmistub orgasmi jaoks.
  • Orgasmi faas: lühiajalised intensiivsed aistingud ja lihaste rütmilised kontraktsioonid.
  • Resolutsioon (taastumine): keha naaseb rahulikuma seisundisse; meestel esineb sageli refraktaarperiood, mille ajal uut orgasmi ei teki.

Erinevused meeste ja naiste vahel

Kuigi orgasmi põhimehhanismid on sarnased, on mõned märkimisväärsed erinevused:

  • Meestel kaasneb orgasmiga sageli seemnepurse (ejakulatsioon), kuid orgasm ja ejakulatsioon ei ole ühetaoliselt seotud — võimalik on ka orgasm ilma ejakulatsioonita (nt teatud meditsiinilised seisundid või praktikad) ja ejakulatsioon ilma tugeva orgasmita.
  • Naistel on orgasmi tekkimine väga varieeruv: mõned naised saavutavad orgasmi korguse kaudu (klitori stimulatsioon on enamiku jaoks keskne), teised vaginaalse stimulatsiooni või kombineeritud stiimulide kaudu. Mõned naised suudavad kogeda korduvat või mitmekordset orgasmi ilma pika refraktaarperioodita.
  • Ajutised ja püsivad tegurid — vanus, hormonaalne taust, seksuaalne kogemus, emotsionaalne turvatunne ja partneri tehnika — mõjutavad orgasmi tõenäosust ja intensiivsust.

Müüdid ja faktid

  • Müüt: kõik inimesed kogevad orgasmi sarnaselt. Fakt: orgastilised kogemused on väga individuaalsed.
  • Müüt: orgasm on alati seksuaalvahekorra eesmärk. Fakt: inimestel on erinevad ootused ja eesmärgid — mõne jaoks on orgasm oluline, teise jaoks on tähtsam intiimsus või lähedus.

Orgasmi tervisemõjud ja kasu

Orgasmi ja seksuaalse rahuldusega seostatakse mitmeid positiivseid mõjusid: stressi vähenemine, paremad uneharjumused, valu leevendamine (ettekandes endorfiinide toimel), intiimsuhte tugevnemine ja üldine heaolutunne. Samas ei ole orgasm ainus või kohustuslik tee hea seksuaalelu poole — oluline on, et partnerid on rahul ja turvaliselt tunduvad.

Probleemid ja abi

Mõnel inimesel esinevad raskused orgasmi saavutamisel (anorgasmia) või valulikud orgasmid. Võimalikud põhjused on psühholoogilised (stress, ärevus, suhete konfliktid), füüsilised (neuroloogilised häired, hormonaalsed muutused), ravimitest tingitud kõrvaltoimed (nt mõned antidepressandid) või traumad. Kui orgasmiga seotud raskused on püsivad ja mõjutavad elu kvaliteeti, tasub pöörduda perearsti, uroloogi/ginekoloogi või seksuaalnõustaja/terapeudi poole.

Orgasmid loomadel

Uuringud näitavad, et teistel imetajatel võib olla orgasm, kui nad seksivad. Mõnel liigil on sarnased füsioloogilised reaktsioonid ja käitumismustrid, kuid teema on keeruline ja uurimine jätkub — teadlased uurivad, millistel liikidel on teadlik ja korduv orgasmilaadne kogemus ning milline on selle bioloogiline tähendus.

Kokkuvõte

Orgasm on kompleksne nii füsioloogiliselt kui ka psühholoogiliselt: see hõlmab ajumuutusi, lihaste kontraktsioone ja neurokeemilisi muutusi, ning kogemus sõltub tugevalt individuaalsetest ja sotsiaalsetest teguritest. Kui koged muret orgasmiga seotud sümptomite pärast, on abi otsimine tavaline ja soovitatav samm parema seksuaaltervise suunas.