Kliitor – naise suguelund: anatoomia, funktsioonid ja orgasm

Klitoris on naise välis- ja sisemiste suguelundite oluline osa ning peamine erutuse ja seksuaalse naudinguga seotud organ. See on osa naise suguelund süsteemist ning sisaldab erektsioonikude, näärmeid, lihaseid, sidemeid, närve ja veresooni. Embrüoloogilisest vaatenurgast arenevad nii kliitoris kui ka mehe peenisel samast algkoest tekkivad struktuurid: embrüol on alguses väike kõrgendik (genitaalne tuberkel), mis tüdrukutel areneb kliitoriks ja poistel peeniseks.

Anatoomia — mis moodustab kliitori?

• Väline osa: nähtav tipp ehk glans (glans clitoridis), mille katab klitorise eesnahk (preputium). Glans on tugevasti innervatsiooniga ja väga tundlik; väline osa on sageli vaid mõne millimeetri kuni alla sentimeetri suurune.
• Sisemised osad: kaks corpus cavernosum’i (klitorise kere ja jalad ehk crura), vestibulaarsed põõsad (bulbi vestibuli) ja sidekoeline karkass, mis ulatub sügavamale vaagnasse. Need struktuurid moodustavad suurema osa klitorise massist ja on peidus keha sees.
• Närvid ja veresooned: klitorise tundlikkuse eest vastutab peamiselt klitorise dorsaalne närv (haru n. pudendusest); samuti on rikkalik vereringe, mis võimaldab erektsiooni.

Seos mehe peenisega ja eristused

Kuigi osad on arengu‑ ja struktuuriliselt sarnased, ei ole kliitoris uretraalist kanali (kusiti) sarnast õõnsust: mehe peenise sees kulgeb kusitiir, kuid kliitoris sellist kanalit ei ole. Naistel asub uretraavaade (uretra meatus) klitorise all ja tupe ees. Mehe uretra kaudu toimub igapäevane urineerimine ning seksi kontekstis väljub meis sageli sperma selle kaudu; peenis on kaasatud tungimisse ja seda võib seostada mehe orgasmi tekkega. Kliitoris on samuti võimalik kogeda tugevat seksuaalset naudingut ja orgasmi, kuid selle ehitus ja paiknemine erinevad peenisest.

Funktsioonid — miks klitoris on oluline?

Klitoris on peamine organ naiseliku seksuaalse erutuse ja naudingu jaoks. Selle stimulatsioon tekitab erutust, soovi ja võib viia orgasmini. Kuigi iga inimene on erinev, vajavad paljud naised otsest või kaudset kliitorilist stimulatsiooni, et jõuda orgasmini; hõõrumine, surumine või muud püsivad stimulatsiooni vormid on sageli vajalikud, et orgasmi soodustada. Seksuaalse erutuse ajal täitub erektsioonikude verega ja kliitoris tekib engorgement (verega täitumine), mida võib väljenduda kasvuna ja tundlikkuse suurenemisena.

Erutus, libestumine ja tupe muutused

Seksuaalse erutuse käigus muutuvad kogu väikevaagna lihased, veresooned ja limaskestad: klitorise ning teiste tundlike piirkondade stimulatsioon aitab kaasa naise tupe kuju muutumisele ja erutuse tõttu tekkinud vedeliku eritumisele. Osaliselt tekib libestus vaginaalsest transudatsioonist (vedeliku väljumine tupe seintest) ning ka välis- ja sisemistest näärmetest (näiteks vestibulaarsed näärmed). See libestus ja vaagnasisese korrastuse muutus hõlbustavad seksi ja vähendavad hõõrdumist.

Suurus ja nähtavus

Väline osa ehk glans on sageli väike ja nähtav osa kogu kliitorist. Kuigi paljud inimesed hindavad peenise pikkust sentimeetrites ja see võib püstitunult ulatuda mitme sentimeetrini, jääb kliitorise nähtav osa tavaliselt palju väiksemaks (sageli alla 1 cm). Kuid suurem osa kliitorist on keha sees: kui arvestada nii välis‑ kui siseosi, moodustab klitoris märkimisväärse osa erutuskoest ja selle mahult võib olla võrreldav mõnede meestel esinevate struktuuridega — kuid need võrdlused sõltuvad individuaalsetest anatoomilistest erinevustest. Kliitoris ja peenisel on sarnane embrüoloogiline päritolu ning mitmeid analoogseid osi.

Tervis, hügieen ja ohud

• Normaalne hügieen: glansi ja eesnaha piirkonna õrn puhastamine pesemisel on piisav; tugevatoimelised pesuvahendid võivad ärritada tundlikku kudesid.
• Valu või tundlikkuse muutused: kui ilmneb püsiv valu, põletustunne või tundlikkuse langus, tasub pöörduda arsti poole — põhjused võivad olla põletik, infektsioon, nahahaigused või närvikahjustused.
• Operatsioonid ja muud sekkumised: kliitorise ja selle ümbruse kirurgilised sekkumised (nt kultuurilised või meditsiinilised protseduurid) võivad mõjutada tundlikkust ja seksuaalset funktsiooni; otsused peaksid põhinema informeeritud nõusolekul ja meditsiinilistel näidustustel.

Levinud müüdid ja selgitused

• Müüt: "Kliitor on nähtav ainult see väike tipp."
  Selgitus: nähtav glans on ainult osa kliitoris olevast kudedest — suurem osa on peidus ja ulatub sügavamale vaagnasse.
• Müüt: "Orgasmi põhjustab vaid vaginaalne penetratsioon."
  Selgitus: paljude naiste puhul on klitoriline stimulatsioon olulise tähtsusega orgasmi saavutamiseks; orgasmide kogemused on individuaalsed ja võivad hõlmata nii klitoraalset kui ka muid stimulatsiooni vorme.

Kui tekib soov rohkem teada saada oma kehast, seksuaalsusest või muredest seoses klitorise või teiste suguelunditega, võib olla kasulik rääkida tervishoiutöötaja või seksuaalterapeudiga. Õppimine, suhtlemine partneriga ja enda keha tundmaõppimine aitavad parandada seksuaalset heaolu ja enesekindlust.

Klitorise osad

Väljaspool keha

Väljastpoolt nähtavad kliitori osad asuvad kliitori ristumiskohast (punkt, kus välimised huuled kohtuvad häbememetsa aluse juures) kuni kahvliga (kus sisemiste huulte alumised servad kohtuvad tupe avause all). Välised osad on järgmised:

• glans: pea või ots. See on täis närvilõpmeid. Glans tekitab meeldivaid tundeid. See suurendab ka naise seksuaalset reaktsiooni.
• kapuuts: nahavolt, mille moodustavad sisemiste huulte välisservad. See katab limaskesta. Kapuuts on sama, mis meeste eesnahal.
• sisemised huuled: karvata ja väga tundlikud puudutuse suhtes.

Keha sees

Klitorise osad kehasiseselt hõlmavad erektsiooni, näärmeid, lihaseid, veresooni ja närve. Nii kliitoris kui ka peenises on kahte tüüpi erektiilset kude. Need on corpus cavernosum (koopataoline keha) ja vestibulaarsed sibulad. Need koed täituvad seksuaalse erutuse ajal verega. See põhjustab erektsiooni. Kliitori võll on ühendatud glansiga. See asub vahetult nahapinna all. Võlg on ümmargune käsnaline erektiilne kude. See on väga tundlik, nagu glans. See tundub nagu kõva harja. Võlli pikkus on umbes 1,3-2,5 cm (0,5-1 tolli). See liigub lühikest aega häbemekke suunas, seejärel paindub järsult ja jaguneb. See moodustab kaks õhukest jalga. Ka need jalad on valmistatud käsnast. Jalad sirutuvad nagu kana sooviluu.

Klitorise osad keha sees


See on võrdlus erekteeritud kliitori (vasakul) ja lõtvunud peenise (paremal) vahel. Naise ja mehe suguelundid on arenenud samast kimpust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kliitoris?

K: Mille poolest erineb kliitoris peenisest?

Küsimus: Millist rolli mängib kliitoris naiste seksuaalses naudingus?

K: Kui suur on kliitor võrreldes peenisega?

K: Mida ühist on meeste ja naiste suguelunditel?

K: Kus leidub naise kehal erektsioonikude?

Otsing