Kommensalism — kaheorganismiline suhe, kus üks saab kasu, teine ei kahjustu

Kommensalism — kaheorganismiline suhe, kus üks saab kasu ja teine ei kahjustu. Tutvu näidete (orhideed, linnud), küsimuste ja ajaloolise taustaga. Leia vastused ja leia edasi.

Kommensalism on teatud tüüpi suhe kahe organismi vahel. Kommensalismi puhul aidatakse ühte organismi, samas kui teist ei mõjutata. Praktikas on raske näidata, et passiivne organism ei saa kahju. Näiteks mõned linnud elavad puude aukudes. Kas see kahjustab puud? Leiud, mis ei oska lennata, satuvad sageli putukate külge. Kas see mõjutab putuka sobivust? Sellistele küsimustele ei ole kindlat vastust.

Troopilistel puudel kasvavad orhideed, samblad ja samblikud. Nad vajavad päikesevalgust ja kõrgemal asudes pääsevad nad päikesevalguse kätte. Kindel on vaid see, et puud elavad ja paljunevad edasi, mistõttu võib eeldada, et need epifüüdid ei mõjuta nende peremeestaimi.

Pierre-Joseph van Beneden (1809-1894) võttis selle mõiste kasutusele 1870. aastatel evolutsioonibioloogias ja ökoloogias.

Näited ja variatsioonid

Kommensalismi võib leida väga erinevates ökosüsteemides. Levinud näited on:

• epifüüdid troopilistes metsades (näiteks orhideed, samblad, samblikud), mis asuvad puude võrastikus ilma peremeestaimet toitainetest ära kasutamata;
• mõned linnud või imetajad, kes kasutavad teise liigi tekkinud pesa- või elupaiku (nt puuõõnsused) ilma neid selgelt kahjustamata;
• loomi transportivad väiksemad organismid — näiteks putukad või ninjakid, kes kinnituvad suuremate loomade külge, et uude elupaika liikuda (transport või phoreesia) — see toob kasu reisijale, äpardust reeglina ei avalda peremehele;
• mõnel juhul on inimese loodud keskkond soodustanud kommensaalsete liikide levikut — näiteks linnakeskkonnas elavad söödnikud ja närilised, kes kasutavad inimeste poolt jäetud toitu või varjualuseid.

Kuidas eristada kommensalismi teistest suhetest

Kommensalism asub bioloogiliste interaktsioonide skaalal vahel mutualismi (mõlemad populaarsed saavad kasu) ja parasitismi (üks saab kasu, teine kannatab). Eristamine võib olla keeruline, sest:

• suhe võib varieeruda sõltuvalt keskkonnatingimustest — ühe olukorra jooksul neutraalne mõju võib teises olukorras osutuda kahjulikuks või kasulikuks;
• mõju võib olla väga väikese ulatusega või avalduda alles pika aja jooksul (nt vähenenud paljunemisvõime või aeglasem kasv), mistõttu lühiajalised vaatlused võivad eksitada;
• paljud näiliselt kommensaalsed bakterid ja seennähud võivad osutuda peremehe tervisele kasulikuks (mutualism) või kahjulikuks (opportunistlik parasitism) tingimusel, et peremees nõrgeneb.

Mõjude mõõtmine ja uurimismeetodid

Ökoloogid ja evolutsioonibioloogid kasutavad mitmesuguseid meetodeid, et hinnata, kas suhe on tõepoolest kommensaalne:

• eksperimentaalne manipuleerimine (näiteks eemaldada 'kasu saaja' ja jälgida peremehe vastuseid või vastupidi);
• pikajalised demograafilised uuringud, mis mõõdavad reproduktiivset edu, ellujäämist ja kasvu tingimustes, kus kaaslane on olemas või puudub;
• käitumuslikud ja füsioloogilised mõõtmised, mis võivad näidata peent stressi- või energiaohvrit peremehel;
• molekulaarsed meetodid, sh toitumisanalüüs ja isotopiuuringud, mis aitavad kindlaks teha, kas ja kuidas ressursid jagunevad.

Oluline märkida

Kommensalism ei ole alati staatiline — sama liigivahelise suhte olemus võib aja jooksul muutuda ja sõltub kontekstist. Teaduses on sageli vaja kvaliteetset ja pikaajalist andmestikku, et välistada varjatud kahju või kasu.

Ajalooline taust

Pierre-Joseph van Beneden oli üks esimesi teadlasi, kes kasutas 19. sajandil suhteid kirjeldavaid mõisteid bioloogias. Tema töö aitas selgitada, kuidas erinevad liigitugevused ja liigiülesed suhted mõjutavad ökoloogilist tasakaalu ja evolutsiooni.

Kokkuvõte: kommensalism tähendab olukorda, kus üks organism saab kasu, samal ajal kui teine ei näita ilmset kahju ega kasu. Reaalsuses on need suhted sageli keerulised ja kontekstipõhised, mistõttu nõuavad nad hoolikat uurimist enne lõplike järelduste tegemist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kommeedium?

K: Kas on lihtne näidata, et komensalismi puhul passiivne organism ei kahjusta?

K: Kas puude aukudes elavad linnud võivad kahjustada puud?

Küsimus: Kas putukate külge sattunud lestad mõjutavad putuka sobivust?

K: Millised taimed kasvavad troopilistel puudel?

K: Kas epifüüdid, nagu orhideed, samblad ja samblikud, mõjutavad nende peremeestaimi?

K: Kes tõi 1870. aastatel evolutsioonibioloogiasse ja ökoloogiasse mõiste kommensalism?

Otsing