Konodontid: väljasurnud chordaatide fossiilsed toitumisaparaadid
Konodontid on välja surnud klass sugukonnast Chordata. Tänapäeval peetakse neid enamasti selgroogseteks või vähemalt lähedasteks chordaatideks, kuid nende täpne süsteemne positsioon on ajaloo jooksul olnud intensiivse teadusliku arutelu objektiks.
Mida me nende kohta teame
Palju aastaid tunti konodontide olemasolu peamiselt nende väikeste, hästi kivistunud toitumiselementide — nn konodont-hambakeste — kaudu. Need mikrofossiilid on enamasti valmistunud apatiidist (kaltsiumfosfaadist) ja on seetõttu geoloogiliselt hästi säilinud. Kuna enamik konodontidest oli tõenäoliselt pehmekehaline, ei säilinud nende keha tavatingimustes, vaid alles hambad (elemektid).
Morfoloogia ja toitumisaparaat
Konodontite toitumisaparaat koosnes eri tüüpi elementidest, mis moodustasid komplekse „aparaadi“ ja võimaldasid toidu haaramist, lõikamist või purustamist. Tavapärased kategooriad on:
- P-tüüpi (platvormelemektid) — laiemad, sageli tasapinnalised elemendid;
- S-tüüpi (harulikud/ramiform elemendid) — õhemad, haaravad struktuurid;
- M-tüüpi (molariform elemendid) — lihvimiseks või purustamiseks kohandunud.
Elementide erinevused peegeldavad nii liigilist mitmekesisust kui ka toitumisstrateegiaid. Mõned liigid olid tõenäoliselt röövtoidulised või oportunistlikud, teised võivad olla toitunud peamiselt väikestest organismidest või tolmust.
Pehmete kudede leiud ja loomne välimus
Alles 1980. aastate alguses leiti konodontide hambad koos peremeesorganismi jälgi sisaldavate fossiilidega. See materjal pärines Šotimaal Edinburghi lähedal asuvast alumisest karbonaalsest lageristast. Need haruldased säilmed näitasid, et kogu organism oli eellikkõrvaliselt lamedamalt eel- või lihaselise, sõõrme- või mädaraelise kujuga — sageli kirjeldatud kui väike, keeletaoline või angerjalik olend, kellel oli notokord, lihasjad (myomeres) ja suhteliselt arenenud silmad. Sellised avastused kinnitasid konodontide sidet chordaatidega ja andsid otsest infot nende anatoomia kohta.
Geoloogiline levik ja tähtsus
Konodontid esinevad fossiilidena laialdaselt merekivimites kogu maailmas ja neid leidub alates kambriumi lõpust kuni trikikta (Triassic) perioodini — nad on seega olulised paleontoloogilised markerid. Konodontid on eriti tähtsad biostratigraafias: nende kiire evolutsioon ja laialdane levik teevad neist efektiivsed vanusemääramise vahendid kivimite kronoloogilisel järjestamisel.
Metamorfismi ja uuringute tööriistad
Konodont-elementide värvimuutus (nimetatakse sageli konodontide värviindeksiks või CAI — Conodont Alteration Index) on väärtuslik vahend kivimi termilise ajalooga seotud uurimustes. Kuna elementide värv ja struktuur muutuvad temperatuuri mõjul, saab neid kasutada maksimaalsete küpsus- või küpsustumistingimuste hindamiseks, mis omakorda aitab nafta- ja gaasiväljade uurimisel ning metamorfismi määramisel.
Süsteemika, evolutsioon ja väljasuremine
Konodontide taksonoomia on keeruline, sest traditsioonilised liigitused põhinesid peamiselt üksikutel elementidel. Paremad aparaadi-assotsiatsioonid ja pehmete kudede leiud on aidanud mõista nende evolutsiooni ja kehastada terviklikumaid rekonstruktsioone. Konodontid olid geoloogiliselt edukad ja mitmekesised, kuid kadusid lõpuks päriselt välja — nende viimased esinemised fossiiliga on Triaski perioodi lõpupuudutuses.
Miks konodontid on olulised
- nad on kriitilised indeksfossiilid ja aitavad täpselt määrata kivimikihtide vanust;
- konodontielemendid annavad infot varajase mineraalse koega riituse ja selgroogsete hammastumise evolutsiooni kohta;
- konodontide CAI meetod annab praktilisi andmeid kiviainete termilisest ajaloost ja naftigeoloogilisest küpsusest.
Kokkuvõttes esindavad konodontid huvitavat ja olulist rühma paleontoloogias: nende hästi säilinud hambad on avardanud teadmisi nii evolutsioonist ja anatoomiast kui ka geoloogilisest kronoloogiast ja maapõue termilisest ajaloost.
Konodontide elemendid Mississippi perioodist, Pennsylvania.
Poola devoni ajastu konodont Manticolepis subrecta elemendid.
Conodont 'elemendid'
Need "hambad", mida nimetatakse koonodontide "elementideks", on fossiilsetes andmetes väga levinud ja neid on kasutatud biostratigraafias.
Neid kasutatakse ka paleotermomeetritena. See on tingitud sellest, et kõrgemal temperatuuril toimub fosfaadi värvuse muutus, mida mõõdetakse konodontide muutumise indeksiga. See on muutnud nad kasulikuks naftauuringute tegemisel kivimites, mis pärinevad kambriumist kuni ülemise triassini.
Looma kirjeldus
Teada on üksteist konodontide fossiilset jäljendit. Need kujutavad angerjasarnast olendit, mille 15 või harvemini 19 elementi moodustavad peas kahepoolselt sümmeetrilise massiivi. See massiivi oli tänapäeva loomade lõuast erinev toitumisaparaat.
On olemas kolm liiki hambaid, koonusekujulised koonused, rambikujulised vardad ja pektiniformsed platvormid, mis võisid täita erinevaid rolle.
Organismid ulatuvad umbes sentimeetrist kuni 40 cm pikkuse hiiglasliku Promissumini. Nüüdseks on laialdaselt kokku lepitud, et konodontidel olid suured silmad, uimed koos uimerikiirtega, vöötlihased ja notokord.
Kogu Conodontide klass, või vähemalt see, mis neist tol ajal alles oli, hävis välja triassia-juuraja väljasuremise käigus, mis toimus umbes 200 miljonit aastat tagasi.
Küsimused ja vastused
K: Mis on konodontid?
V: Konodontid on välja surnud klass sugukonnast Chordata.
K: Kas konodontid loetakse selgroogseteks?
V: Jah, koonodontid loetakse praegu selgroogseteks, kuigi küsimus on endiselt elus.
K: Kuidas tunti aastaid conodontide kohta?
V: Konodontid olid tuntud ainult nende toitumisaparaadi järgi, mis kivistub hästi.
K: Miks ei fossiliseeru enamus konodontide loomadest tavatingimustes?
V: Suurem osa konodontloomast oli pehmekehaline, mistõttu kõik peale hammaste ei kivistunud.
K: Millal leiti konodontide hambad koos peremeesorganismi jälgede fossiilidega?
V: Konodontide hambad leiti koos peremeesorganismi jälgede fossiilidega 1980. aastate alguses.
K: Kust pärinevad konodontide hambad koos jälgede fossiilidega?
V: Jälgfossiilidega varustatud konodontide hambad pärinevad Šotimaal Edinburghi lähedal asuvast Alamkarbonaadist.
K: Milliseid fossiile leidub kõige sagedamini konodontidest?
V: Kõige sagedamini leiduvad konodontidest pärit fossiilid on nende toitumisaparaadid ehk hambad.
