Callisto (kuu)
Kallisto on planeet Jupiteri kuu, mille Galileo Galilei avastas 1610. aastal ja mis sai oma nime Kallisto järgi. See on Ganymedese järel suuruselt teine Jupiteri ümber tiirlev kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt kolmas kuu. Kallisto on peaaegu sama suur kui planeet Merkuur, olles 99% planeedi läbimõõduga, kuid palju vähem massiivne. Jupiteri neljast Galilei kuust on Callisto kõige kaugemal, tema orbiidi raadius on umbes 1 880 000 kilomeetrit. Ta ei kuulu orbitaalresonantsi, mis mõjutab kolme sisemist Galilei satelliiti, Io, Europa ja Ganymedese satelliiti. Nagu Maa Kuu, pöörleb ka Callisto sünkroonselt oma orbitaalperioodiga. See tähendab, et üks külg on alati Jupiteri poole pööratud, samas kui teine külg ei näe kunagi planeedi nägu. Callisto pinda mõjutab Jupiteri magnetosfäär vähem kui seitset planeedile lähemal asuvat kuud.
Callisto koosneb umbes võrdselt kivimitest ja jääst, keskmine tihedus on umbes 1,83 g/cm³. Pinnal esinevate keemiliste ühendite hulka kuuluvad veejää, süsinikdioksiid, silikaadid ja orgaanilised ained. Kosmoseaparaat Galileo tegi Kuu uuringuid ja näitas, et Callistol võib olla väike silikaatne tuum ja võimalik, et üle 100 kilomeetri sügavusel on pinnal vedelast veest koosnev ookean.
Callisto pind on tugevalt kraatunud ja äärmiselt vana. Pinnal ei ole mingeid märke maapinna all toimuvatest protsessidest, nagu näiteks tektoonilised plaadid, maavärinad või vulkaanid, ning arvatakse, et see on kujunenud peamiselt meteoriidimõjude mõjul. Märkimisväärsete pinnamärkide hulka kuuluvad mitmeringilised struktuurid, erineva kujuga kokkupõrkekraatrid ja kraatrite ahelad (tuntud kui catenae) ning nendega seotud kraadid, seljandikud ja ladestused. Väiksemal skaalal on pind mitmekesine. See koosneb mäetipudelt külmast, mida orgudes ümbritseb sile tumeda materjali teke. Arvatakse, et see tuleneb väikeste pinnavormide lagunemisest, mis on põhjustatud sublimatsioonist. Seda kinnitavad ka mõned väikesed kokkupõrkekraatrid ja arvukad väikesed kühmud, mis arvatakse olevat nende jäänused. Maavormide absoluutne vanus ei ole teada.
Callistot ümbritseb äärmiselt õhuke atmosfäär, mis koosneb süsinikdioksiidi ja tõenäoliselt hapniku molekulidest. Samuti on seal üsna intensiivne ionosfäär. Arvatakse, et Callisto sees on ookean. See võib tähendada, et seal võib olla elu. Siiski on see vähem tõenäoline kui lähedalasuval Euroopal. Kuu on uurinud mitmesugused kosmosesondid alates Pioneers 10-11 kuni Galileo ja Cassini-Huygensi sondideni. Callistot peetakse kõige sobivamaks kohaks, kuhu inimesed võiksid Jova süsteemi edasiseks uurimiseks elama asuda.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Callisto?
V: Callisto on planeet Jupiteri kuu, mille Galileo Galilei avastas 1610. aastal ja mis sai nime Kallisto järgi. See on Ganymedese järel suuruselt teine Jupiteri ümber tiirlev kuu ja suuruselt kolmas kuu Päikesesüsteemis.
K: Kui suur on Kallisto võrreldes Merkuuriga?
V: Kallisto on peaaegu sama suur kui Merkuur, olles 99% planeedi läbimõõdust, kuid ta on palju vähem massiivne.
K: Kus tiirleb Callisto ümber Jupiteri?
V: Jupiteri neljast Galilei kuust tiirleb Callisto kõige kaugemal, tema orbiidi raadius on umbes 1 880 000 kilomeetrit.
K: Millised on mõned tähelepanuväärsed tunnused selle pinnal?
V: Tähelepanuväärsete pinnamärkide hulka kuuluvad mitmeringilised struktuurid, erineva kujuga kokkupõrkekraatrid ja kraatrite ahelad (nn kateenid) ning nendega seotud kraadid, harjad ja ladestused. Väiksemal skaalal on härmatunud mäetipud, mida orgudes ümbritseb sile tumedast materjalist tekk.
K: Millist tüüpi atmosfäär ümbritseb Callistot?
V: Callistot ümbritseb äärmiselt õhuke atmosfäär, mis koosneb süsinikdioksiidi ja tõenäoliselt hapniku molekulidest. Samuti on seal üsna intensiivne ionosfäär.
K: Kas sellel kuul on võimalik elu? V: Callisto sees võib olla ookean, mis võib tähendada, et seal võib olla elu, kuid see võimalus on vähem tõenäoline kui lähedalasuval Euroopal.
