Proteus — Neptuuni teine suurim kuu: avastus, omadused ja välimus
Proteus — Neptuuni teine suurim kuu: avastus Voyager 2 poolt, tumedus, kraterid, mõõtmed, geoloogia ja välimus. Loe nime päritolu ja põnevad faktid ühest Päikesesüsteemi tumedaimast kuust.
Proteus ehk Neptuun VIII on Neptuuni suuruselt teine kuu ja tema suurim lähikuu. See on saanud nime Proteuse, Kreeka mütoloogia kuju muutva merejumala järgi. Proteus kuulub Neptuuni sisemiste kuude hulka ning asub planeedile lähedal, olles suurem kui enamik loositud ja kaugetest kaaslastest.
Proteus leiti Voyager 2 sondi poolt 1989. aastal Neptuuni möödasõidu ajal tehtud piltide põhjal. See sai nimetuse S/1989 N 1. Stephen P. Synnott ja Bradford A. Smith teatasid (IAUC 4806) selle avastamisest 7. juulil 1989, rääkides ainult "17 kaadrist, mis on tehtud 21 päeva jooksul", mis annab avastamiskuupäeva millalgi enne 16. juunit. Nimi anti 16. septembril 1991. Voyager 2 andmed on peamiseks allikaks meie teadmistest Proteuse kuju, pinnast ja heledusest, sest alates sellest ajast ei ole planeedi lähedal toimunud uut vastavat missiooni.
Füüsikalised omadused ja pind
Proteuse läbimõõt on üle 400 kilomeetri, mis on suurem kui Nereidi, teise Neptuuni kuu, läbimõõt. Tema pind on tugevalt kraatiline ja vana — puuduvad selged märgid hiljutisest geoloogilisest aktiivsusest nagu vulkanism või pinnaliikumised. Proteus on üks kõige tumedamaid objekte Päikesesüsteemis: nagu Saturni kuu Phoebe, peegeldab ta ainult umbes 6% teda tabavast päikesevalgusest, mis viitab tumedatele orgaanilistele ainetele (nt tholiinid) või süsinikurikastele katetele.
Pind on väga ebaühtlane ja kuju mitteradiaalne — Proteus ei ole kerakujuline. Teadlaste arvates on tema suurus ligilähedane piirile, mille järel keha enda gravitatsioon vormiks selle küllaltki sphääriliseks; Proteuse gravitatsioon on siiski liiga nõrk, et ümardada teda täisveeruliseks. Sellest tulenevalt on näha suuri ja teravaid kraatreid ning teravaid servi, mille abil saab hinnata kuju ja struktuuri.
Orbit ja pöörlemine
Proteus asub Neptuunile lähedal ning kuulub planeedi sisemiste kuude hulka. Ta pöörleb sünkroonselt ehk on tõenäoliselt „tidal-locked” — sama pool kuust on alati suunatud Neptuuni poole. Tema orbitaalne asetsemine tähendab, et ta on üsna kaitstud välisest kosmilisest keskkonnast võrreldes kaugete satelliitidega, kuid samas mõjutavad teda Neptune lähedal viibivad süsteemsed protsessid ja gravitatsioonilised suhted teiste kuudega.
Koostis ja päritolu
Proteuse täpne koostis ei ole täpselt teada, kuid põhiteadmised viitavad sellele, et tegemist on jää- ja kiviseguga, kus pind on kaetud tumeda, orgaanilist laadi materjaliga. Tema tihedus ei ole hästi määratud, kuid nagu teistel sarnastel väikestel kuudel, võib see olla madalam kui tihe kivikeha ja viidata jäälisemale sisemusele segunedes raud- ja kiviosakestega. Proteus on tõenäoliselt moodustunud koos teiste Neptuuni kuudega planeeti ümbritsenud protoplanetaarsest kettast või kujunenud hiljem suuremate objektide purunemise tagajärjel.
Tähtsus ja tulevikuvaade
- Vananemine ja ajalugu: Proteuse tugevalt kraatiline pind näitab, et tema pind on vana ja geoloogiliselt rahulik, mis annab teavet varasemate sündmuste kohta Neptuuni ümbruses.
- Vaatluspiirangud: Maa pinnalt teleskoopidega on Proteust raske eraldada, sest ta asub väga lähedal Neptuunile ja tema tumedus varjab peegeldunud päikesevalguses. Seetõttu pärinevad parimad andmed Voyager 2 piltidelt ja tulevikuvõimalikelt missioonidelt.
- Uued missioonid: Proteuse ja teiste Neptuuni kuude põhjalikum uurimine nõuab uut kaugruumi missiooni, mis suudaks pildistada ja mõõta õpetlike parameetritega (näiteks täpsem gravimeetria, pinnakoostise analüüs ja kõrgresolutsioonilised kaadrid).
Kuigi Proteusel puudub atmosfäär ja aktiivne geoloogia, on ta huvipakkuv objekt, kuna tema omadused aitavad mõista Neptuuni süsteemi arengut, väikeste kaaslaste koostist ja päikesesüsteemi sise- kui ka väliskevadel toimunud protsesse. Tulevased uuringud ja võimalikud tulevased kosmosemissioonid võivad tuua selgust tema täpse kuju, koostise ja ajalooga seotud küsimustele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Proteus?
V: Proteus ehk Neptuun VIII on Neptuuni suuruselt teine kuu ja tema suurim lähikuu. See on saanud nime Proteuse, Kreeka mütoloogia kuju muutva merejumala järgi.
K: Kuidas Proteus avastati?
V: Proteus leiti Voyager 2 sondi poolt 1989. aastal Neptuuni möödasõidu ajal tehtud piltide põhjal. See sai nimetuse S/1989 N 1. Stephen P. Synnott ja Bradford A. Smith ütlesid (IAUC 4806), et see avastati 7. juulil 1989, rääkides ainult "17 kaadrist, mis on tehtud 21 päeva jooksul", mis annab avastamiskuupäeva millalgi enne 16. juunit. Nimi anti 16. septembril 1991.
K: Miks ei näinud seda Maa teleskoobid?
V: Proteust ei näinud Maa-põhised teleskoobid, sest see on planeedile nii lähedal, et see kaob peegeldunud päikesevalguses.
K: Kui peegeldav on Proteus?
V: Proteus peegeldab ainult 6 protsenti teda tabavast päikesevalgusest - see on üks tumedamaid objekte Päikesesüsteemis, nagu Saturni kuu Phoebe.
K: Kas Proteusel on mingeid märke geoloogilistest muutustest?
V: Ei, Proteusel ei ole mingeid märke geoloogilistest muutustest - see on väga kraatunud, ilma igasuguse aktiivsuse või muutuste jälgedeta aja jooksul.
K: Millise kujuga on Proteus?
V: Teadlased usuvad, et kuigi ta on vähem massiivne kui teised kuud, näiteks Mimas, ei ole ta oma tiheduse tõttu omaenda gravitatsiooni tõttu kerakujuliseks tõmmatud ja jääb hoopis ebakorrapärase kujuga, erinevalt Mimase kerakujulisemast vormist.
Otsige