Nereid — Neptuuni kuu (Neptunus II): avastamine, orbiit ja omadused
Nereid — Neptuuni kuu: avastamine, erakordselt ekstsentriline orbiit, suurus ja päritolu hüpoteesid. Avastage kauge, salapärane kuu ja selle omadused.
Nereid ehk Neptunus II on Neptuuni tuntud kuu, avastatud 20. sajandi keskel ja eristuv oma väga ebatavalise orbiidi ning väheste teadaolevate füüsikaliste omadustega.
Avastamine ja nimi
Nereidi leidis 1. mail 1949 Gerard Kuiper, kes soovitas nime oma avastamisaruandes. Nimi pärineb Kreeka mütoloogia merinümfide Nereide järgi; see nimetus kinnitati hiljem rahvusvaheliste astronoomiaorganisatsioonide poolt.
Orbiit ja liikumine
Nereidi orbiidi keskraadius on keskmiselt umbes 5 513 400 km, kuid tema orbiit on väga ekstsentriline, ulatudes periheelist kuni umbes 1 353 600 km ja aphelist kuni ligikaudu 9 623 700 km. See teeb tema orbiidist suure amplituudiga — erinevus Neptuuni lähedusest ja kaugusest on erakordselt suur. Orbitaalse hüpoteesina on Nereidi periood Neptuuni ümber ligikaudu üks Maa aasta (umbes 360 päeva).
Selline erakordselt suur eksstsentrilisus viitab sellele, et Nereid ei pruugi olla tekkinud koos Neptuuniga: see võib olla tabatud asteroid või Kuiperi vööndi objekt või tema orbiiti on oluliselt häirinud Neptuuni suurima kuu Tritoni sissevõtmine minevikus. Pikka aega oli Nereid Neptuuni teadaolevatest kuudest kõige kaugemal paiknev, kuni hiljem avastati kaugemal paiknevad kuud nagu Halimede ja Neso. Varasemalt peeti tema orbiiti ka üheks kõige ekstsentrilisemaks kõigi Päikesesüsteemi kuude seas, kuni avastati näiteks Saturni kuu Bestla, mille orbiit on veelgi ekstsentrilisem.
Füüsikalised omadused ja pind
Nereidi läbimõõt on ligikaudu 340 km, mis asetab ta suuruselt Neptuuni kuude hulgas kolmandaks (pärast Tritoni ja Proteuse). Tema täpsemad sisemised ja pinnalised omadused on siiski halva vaatlusolukorra tõttu halvemini tuntud.
Pinna heledus (albeedo) on suhteliselt madal, sarnanedes paljudele Kuiperi vööndist või asteroidiklassist pärit kehadest; see viitab kivise ja jäise segu pinnale. Spektrilised vaatlused näitavad, et Nereid ei ole erksalt jäine nagu Triton, vaid pigem neutraalse kuni nõrgalt punaka tooniga, kuid detailsemad koostise andmed puuduvad.
Fotomeetrilised uuringud on näidanud ebatavalisi heledusvariatsioone — Nereidi heledus muutub aja jooksul ebaregulaarsetel skeemidel. Need variatsioonid võivad tuleneda ebatavalisest kujust (mittesfäärilisus), pöörlemisest, pinnavariatsioonidest või isegi kaosest pöörlemises (nagu mõnel teisel moonil). Konkreetne pöörlemisperiood ei ole hästi kindlaks tehtud.
Vaatlused ja uurimine
Nereid on liiga kaugel ja nõrk, et paljude sondide lähivaatluseks. Voyager 2, mis külastas Neptuuni süsteemi 1989. aastal, ei saanud Nereidist kvaliteetseid lähifotosid: tagasisaadetud fotodel on näha üksnes selle väga mittesfäärilist kuju, kuid olemasoleva lahutusvõime juures ei olnud võimalik tuvastada pinnamärke ega selgeid detaile.
Maapealsed teleskoobid ja kosmoseteleskoobid (nt Hubble) on aga võimaldanud täiendavaid fotomeetrilisi ja spektrilisi uuringuid, mis kinnitavad Nereidi ebatavalist heleduse käitumist ja võimaldavad piiratud infot tema pinnatingimuste kohta. Tulevikus võivad suuremad maapealsed teleskoobid või ruumipõhised observatooriumid (nt James Webb Space Telescope) pakkuda paremat infot Nereidi töötluse, pinna koostise ja pöörlemise kohta.
Päritolu ja teooriad
- Tabatud objekt: Nereidi suur eksstsentrilisus sobib ideega, et tegemist võib olla Päikesesüsteemi väljaspool Neptuuni tekkinud kehaga, mis hiljem Neptuuni gravitatsiooni poolt tabati.
- Perturbatsioon Tritoni sissevõtmise ajal: kui Neptuun püüdis kinni suurema külalise (Triton), võis see sündmus tugevalt häirida olemasolevate, juba Neptuuni orbiidil olnud kuude trajektoore — Nereidi praegune orbiit võiks olla sellise mineviku sündmuse tagajärg.
- Sisemine päritolu: vähem tõenäoline hüpotees on, et Nereid tekkis koos Neptuuniga, kuid hilisemad dünaamilised mõjud muutsid tema orbiiti oluliselt.
Olulisus ja uurimise väljavaated
Nereid on huvitav objekt dünaamiliste uuringute ja Päikesesüsteemi ajaloo modelleerimiseks, sest tema orbiit ja omadused kannavad märke varasematest suurtest gravitatsioonilistest sündmustest Neptuuni ümber. Täpsemad fotomeetrilised ja spektrilised mõõtmised, samuti tulevased ruumiuuringud, võivad aidata selgitada tema täpset suurust, pöörlemist, pinnastruktuuri ja päritolu.
Kokkuvõte: Nereid on Neptuuni väike, ent dünaamiliselt huvitav kuu, mille tugevasti ekstsentriline orbiit ja piiratud vaatlused jätavad palju küsimusi avatuks. Tema uurimine aitab mõista nii väikesate kehade kui ka suurte gravitatsiooniliste sündmuste rolli Päikesesüsteemi arengus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Nereid?
V: Nereid, tuntud ka kui Neptuun II, on Neptuuni kuu.
K: Kes avastas Nereidi?
V: Nereidi avastas 1. mail 1949 Gerard Kuiper.
K: Millest tuleneb selle kuu nimi?
V: Selle kuu nimi on tuletatud Nereididest, Kreeka mütoloogia merinümfidest.
K: Kui suur on Nereid?
V: Nereidi läbimõõt on 340 km ja see on Neptuuni kuudest suuruselt kolmas.
K: Milline on tema orbiit?
V: Tema orbiidi raadius on keskmiselt 5 513 400 km, kuid tema ekstsentrilisus varieerub 1 353 600 ja 9 623 700 kilomeetri vahel. Sellel oli pikka aega kõige ekstsentrilisem orbiit kõigist teadaolevatest kuudest Päikesesüsteemis, kuni avastati Bestla, mille orbiit oli veelgi ekstsentrilisem.
K: Kas Voyager 2 suutis Nereidist pilte teha, kui ta 1989. aastal Neptuuni külastas?
V: Ei, Voyager 2 ei suutnud teha selgeid pilte, kuna ta oli nii kaugel ja olemasoleva eraldusvõimega ei olnud võimalik näha mingeid pinnamärke.
K: Millised on mõned teooriad selle kohta, miks selle orbiit nii ebatavaline on?
V: Mõned teooriad viitavad sellele, et see võis olla kinni püütud asteroidist või Kuiperi vööndi objektist või võib-olla häiritud Tritoni kui Neptuuni suurima kuu kinnipüüdmise ajal.
Otsige