Neso, tuntud ka kui Neptuun XIII, on Neptuuni kõige kaugem mitte-sfääriline kuu. Selle leidsid Matthew J. Holman, Brett J. Gladman jt. 14. augustil 2002, kuigi see jäi kuni 2003. aastani märkamatuks.

Neso tiirleb ümber Neptuuni enam kui 48 miljoni kilomeetri kaugusel, mis teeb sellest kõige kaugema teadaoleva planeedi kuu.

See järgib väga kallutatud ja väga ekstsentrilist orbiiti, mis on kujutatud joonisel võrreldes teiste Neptuuni ebakorrapäraste satelliitidega.

Neso läbimõõt on umbes 60 km ja eeldades, et keskmine tihedus on 1,5 g/cm3. Selle mass on hinnanguliselt 1,6×1017 kg.

Arvestades orbiidi parameetrite sarnasust Psamathe (S/2003 N 1) orbiidiga, pakuti välja, et mõlemad mittesfäärilised kuud võisid olla suuremad kuud, mis purunesid.

Neso on nime saanud ühe Nereidi järgi. Enne nime väljakuulutamist 3. veebruaril 2007 (IAUC 8802) oli Neso tuntud nime S/2002 N 4 all.

Lisateave ja tähtsus

Neso kuulub Neptuuni ebakorrapäraste kuude rühma, mis tähendab, et tema orbiit on väga kõrge kaldenurga ja suure eksentraalsusega ning tõenäoliselt retrograde (liigub Neptuuni pöörlemisele vastupidiselt). Sellised kuud on väikesed, kauged ja heidetud orbiidile kas gravitatsioonilise püüdmise või hilisema kokkupõrke tulemusena. Nende uurimine annab teavet Neptuuni varasema dünaamika ja välise Kuiperi vöö taustobjektide ajalo kohta.

Observatsiooniliselt on Neso väga nõrk ja väike — läbimõõdu hinnang umbes 60 km tähendab, et selle peegeldus on nõrk ning selle avastamiseks ja jälgimiseks on vaja suurte teleskoopide ja täpsete pildistustehnikate kombinatsiooni. Sellest tulenevalt võib kuud olla lihtne kaotada ehk „kaotada” ja alles uuesti tähele pannes kinnitada selle orbiit ja omadused.

Päritolu ja seos teiste kuudega

Orbiidi sarnasused Psamathe ja teiste kaugete ebakorrapäraste kuude vahel viitavad võimalikule ühisjale päritolule — näiteks suurema keha fragmentatsioonile pärast tugevat kokkupõrget või sellise keha gravitatsioonilisele püüdmisele Neptuuni süsteemi. Sellised hüpoteesid selgitavad ka, miks mitmetel kuudel on sarnased orbiidi elemendid (kaldus, eksentrilisus ja kauge pooltelg).

Nimetamine ja ajalooline kontekst

Neso sai ametliku nime 2007. aastal; enne seda kasutati ajutist tähist S/2002 N 4. Nimi "Neso" on võetud Kreeka mütoloogiast, kus Nereidid on mereneitsid — sobiv allikas Neptuuni (merejumala) kuude nimede valikul. Ametlik nimetus aitab siduda selle keha teiste Neptuuni satelliitidega taxonoomiliselt ning lihtsustab teaduslikku kajastust.

Oluline teaduslik roll

  • Kui kaugeima teadaoleva planeedi kuu staatus annab Nesole erilise tähtsuse, kuna selle omadused aitavad mõista gravitatsioonilisi ristmikke Neptuuni ümbruses.
  • Ebakorrapäraste kuude uurimine aitab rekonstrueerida süsteemi ajaloolisi sündmusi, näiteks varajast püüdmist või purunemisi.
  • Neso jälgimine pikemaajaliselt võimaldab parandada orbiidi elemente ja kontrollida võimalikke seoseid teiste kuudega.

Kuigi Neso on väike ja kaugel, on selliste kehade teaduslik väärtus märkimisväärne: nad kannavad endas teavet päikesesüsteemi välimiste piirkondade dünaamikast ja ajaloost ning aitavad selgitada, kuidas planeetide ümber võivad tekkida keerukad ja paljuski juhuslikud satelliitide süsteemid.