Psamathe ehk Neptun X on Neptuuni üks mittesfäärilistest kuudest — väike, kaugel tiirlev ja ebaühtlase orbiidiga keha, mis ei kuulu Neptuuni peamisse kuude süsteemi.

Psamathe avastasid Scott S. Sheppard ja David C. Jewitt 2003. aastal. See asub Neptuunist väga kaugel: keskmine pooltelg (semimajor axis) on ligikaudu 46 695 000 km, mistõttu ühe tiiru sooritamine Neptuuni ümber võtab peaaegu 25 Maa-aastat (umbes 24,8 a). Kuu läbimõõduks hinnatakse ligikaudu 24 km, mis teeb sellest väga väikese ja selle teadusliku uurimise keeruliseks, kuna objekt on väga hämar.

Orbiidilt on Psamathe tugevalt eksentriline ja tugevasti kaldunud: ekstsentrilisus on umbes 0,4499 ning orbitaalne kalle on 146,60° Neptuuni ekvaatori suhtes (124,39° ekliptika suhtes). Kuna kalle on suurem kui 90°, liigub Psamathe Neptuuni ümber retrograadselt — see tähendab, et ta tiirleb vastassuunas planeedi pöörlemisele.

  • Ekstsentrilisus: 0,4499
  • Orbitaalne kalle: 146,60° (Neptuuni ekvaatori suhtes), 124,39° (ekliptika suhtes).
  • Keskmine kaugus Neptuunist: ~46 695 000 km
  • Orbiidiperiood: ~24,8 Maa-aastat
  • Läbimõõt: ~24 km (hinnanguline)

Psamathe liigitub mittesfääriliste kuude hulka — need on enamasti väiksed, ebakorrapäraste orbiitidega kuud, mis tõenäoliselt ei ole tekkinud samast akretsioonikettast kui suured, siledamad kuud, vaid on planeedi gravitatsiooni poolt kinni püütud või moodustunud hiljem kokkupõrgete tagajärjel.

Kuul on nimeks Psamathe, mis on võetud mütoloogiast — Psamathe on üks Nereididest. Enne ametlikku nime sai see avamisel tähise S/2003 N 1. Nime andmine kinnitati 3. veebruaril, 2007 (IAUC 8802).

Huvitav on, et orbiidiomaduste sarnasuse tõttu teise Neptuuni kauge kuuga, Nesoga (S/2002 N 4), on välja pakutud hüpotees, et mõlemad võivad olla jäätunud või kivised tükid ühest suuremast kehalt, mis kunagi Neptuuni süsteemis lagunes või kuskilt mujalt gravitatsiooni mõjul eraldus. Selliste mittesfääriliste kuude sordikomplektide uurimine aitab mõista, kuidas Kuusüsteemid ja satelliitide populatsioonid väljaspool planeetide sisemisi keskust kujunevad.

Tänu oma madalale heledusastmele on Psamathe vaatluslikult keeruline ning üksikasjalikumaid andmeid (nt täpsemad suurus-, massi- ja pinnatingimuste mõõtmised) on seni vähe. Tulevased suurema võimsusega teleskoobiga tehtavad uuringud või Marsi ja välisplaneetide uurimismissioonid võivad anda rohkem teavet selle ja teiste Neptuuni kaugete kuukeste päritolu ja omaduste kohta.