Oberon — Uraani kauge suur kuu: omadused, avastamine ja kraatrid
Oberon — Uraani kauge suur kuu: avastamine, geoloogia ja sügavad kraatrid. Tutvu Oberoni omaduste, avastuse ja Voyager 2 võimsate piltidega.
Oberon on planeedi Uraan kõige kaugemal asuv suur kuu. See koosneb umbes pooleldi jääst ja pooleldi kivist ning on pindalalt jäine ja tugevasti kraatritega. Keskmise raadiusega umbes 760 km on Oberon suuruselt teine kuu Uraani 27 kuust. See tiirleb ümber Uraani ligikaudu iga 13,4 päeva tagant ja on tõenäoliselt tidally locked ehk pöörleb ümber oma telje samas ajavahemikus, nii et sama külg on pidevalt suunatud Uraani poole.
Avastamine ja nimi
Oberon leiti 11. jaanuaril 1787 William Herscheli poolt; samal aastal avastas ta ka Titania. Kuu sai oma nime William Shakespeare'i näidendi "Jaanipäevaöö unenägu" tegelase Oberoni — haldjate kuninga — järgi. Nimevalik järgnes tollasele tavale nimetada Uraani kasse jaineid kirjanduslike tegelaste järgi.
Orbiit ja pöörlemine
- Oberon asub Uraanist kaugemal kui enamik teisi suuri kuud ning selle orbiidi nihe on suhteliselt stabiilne.
- Kuna kuu on tõenäoliselt tidally locked, on sellel poolkeradel püsivad erinevused, mis kajastuvad pinnavormides ja valgustingimustes.
Pinnavormid ja koostis
Oberoni pind on tugevasti kraatritega, mis viitab vanale ja geoloogiliselt vähem aktiivsele pinnale. Pind koosneb peamiselt veejääst ja kivimisest (silikaatidest ja võimalikust tumedast orgaanilisest materjalist). Voyager 2 pildid näitavad paljusid suuri kokkupõrkekraatrite süsteeme ning heledamaid jäiseid laike kraatrite ümber — need võivad olla nooremad, värskemad materjalid, mis paljastusid kukkumiste ajal.
Teadlased on pakkunud, et Oberon võib olla osaliselt diferentseerunud, sisaldades raskemat kivimtuuma ja kergemat jäämantlit, kuid täpsemat sisemist struktuuri ei ole kinnitatud, kuna puuduvad otsesed mõõtmised.
Kraatrid, mäed ja geoloogia
Oberonil on mitu suurt kokkupõrkekraatrit, kuhu on tabanud meteoriidid, ning mõned neist on väga laiaulatuslikud ja sügavad. Neid pildistas kosmosesond Voyager 2 1986. aastal, kui ta sellest mööda lendas; need pildid olid aga madala eraldusvõimega ja näitasid vaid osa kuu pinnast. Teadlased usuvad ka, et Kuu peal võib esineda suuri reljeefforme — näiteks on arvatud, et seal võib olla mägi, mis võib olla kuni umbes 20 km kõrgune, kuid täpne kõrgus ja ulatus vajavad kinnitust edasiste vaatluste kaudu.
Temperatuur ja keskkond
Oberoni keskkond on äärmiselt külm ja kivine — pinnatemperatuurid on väga madalad ning tingimused ei salli atmosfääri ega vedelaid kandevaid keskkondi. Päikeselt tulev energia on Uraani kauguse tõttu nõrk, mistõttu pinnatemperatuurid on keskmiselt väga madalad (kümnete kuni sadade kraadide alla nulli Celsiuse järgi).
Uurimine ja tulevik
Praeguseks on Oberonit lähivaatlusel pildistanud ja uurinud peamiselt Voyager 2, mis möödus Uraani süsteemist 1986. aastal. Voyager 2 andmed andsid esmast teavet Oberoni suuruse, orbiidi, pinnastruktuuri ja koostise kohta, kuid paljud küsimused jäid vastuseta, kuna sond möödus kiiresti ja pildistamisvõimalused olid piiratud.
Tulevased missioonid Uraani süsteemi — mida teadlased ja kosmoseagentuurid on ettepanekute ja planeerimise tasandil arutanud — annaksid võimaluse saada kõrgema eraldusvõimega pilte, läbi viia spektroskoopilist analüüsi ja mõõtmisi, mis aitaksid paremini mõista Oberoni koostist, sisemist struktuuri ja geoloogilist ajalugu.
Kiired faktid
- Avastaja: William Herschel (11. jaanuar 1787)
- Nimi: pärit Shakespeare'i näidendist "Jaanipäevaöö unenägu"
- Raadius: umbes 760 km
- Orbiidiperiood: umbes 13,4 päeva
- Pinnavormid: tugevasti kraatritega, jää- ja kivimühendusega pind
- Peamine uurija/moment: Voyager 2 läbiminek 1986. aastal
Kuigi Oberon on hästi tuntud kui üks Uraani suurtest kuudest, on palju teadmata — selle sisemine struktuur, vanuse ja geoloogilise arengu detailsed tunnused ning täpne koostis nõuavad edasisi vaatlusi ja võimalikke tulevasi missioone Uraani süsteemi.
Voyager 2 poolt 1986. aastal saadud pilt Oberonist.
Pinna omadused
Oberoni kraatrid on nimetatud William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi.
| Oberoni nimetatud pinnavormid | ||||
| Funktsioon | Nimelt | Tüüp | Pikkus (läbimõõt), km | Koordinaadid |
| Mommur Chasma | Mommur, prantsuse folkloorist | Chasma | 537 | 16°18′S 323°30′E / 16,3°S 323,5°E / -16,3; 323,5 |
| Antonius | Mark Antonius | Kraater | 47 | 27°30′S 65°24′E / 27,5°S 65,4°E / -27,5; 65,4 |
| Caesar | Julius Caesar | 76 | 26°36′S 61°06′E / 26,6°S 61,1°E / -26,6; 61,1 | |
| Coriolanus | Coriolanus | 120 | 11°24′S 345°12′E / 11,4°S 345,2°E / -11,4; 345,2 | |
| Falstaff | Falstaff | 124 | 22°06′S 19°00′E / 22.1°S 19.0°E / -22.1; 19.0 | |
| Hamlet | 206 | 46°06′S 44°24′E / 46,1°S 44,4°E / -46,1; 44,4 | ||
| Lear | Kuningas Lear | 126 | 5°24′S 31°30′E / 5,4°S 31,5°E / -5,4; 31,5 | |
| MacBeth | 203 | 58°24′S 112°30′E / 58,4°S 112,5°E / -58,4; 112,5 | ||
| Othello | Othello | 114 | 66°00′S 42°54′E / 66.0°S 42.9°E / -66.0; 42.9 | |
| Romeo | Romeo | 159 | 28°42′S 89°24′E / 28,7°S 89,4°E / -28,7; 89,4 | |
Küsimused ja vastused
K: Mis on Oberon?
V: Oberon on planeedi Uraan kõige kaugem suur kuu.
K: Milline on Oberoni koostis?
V: Oberon koosneb umbes pooleldi jääst ja pooleldi kivist.
K: Kui suur on Oberon?
V: Keskmise raadiusega umbes 760 km on Oberon suuruselt teine kuu Uraani 27 kuust.
K: Kes avastas Oberoni?
V: Oberoni avastas 11. jaanuaril 1787 William Herschel, kes leidis samal aastal ka Titania.
K: Mille järgi on Oberon saanud oma nime?
V: Oberon on nime saanud William Shakespeare'i näidendi "Jaanipäevaöö unenägu" ühe tegelase järgi - kuningas Oberon, kes on näidendi haldjate kuningas.
K: Milline on Oberoni orbitaalperiood?
V: Oberon tiirleb ümber Uraani umbes iga 13,4 päeva tagant.
K: Mida on teadlased Oberoni kohta avastanud?
V: Teadlased on avastanud Oberonil mitu suurt löögikraatrit, kuhu on tabanud meteoriidid, ning usuvad ka, et seal on mägi, mis võib olla 20 km kõrge. Neid pildistas kosmosesond Voyager 2 1986. aastal, kui ta sellest mööda lendas.
Otsige