Amalthea: Jupiteri kolmas lähim kuu — punakas, mittesfääriline keha
Amalthea — Jupiteri kolmas lähim kuu: punakas, mittesfääriline keha suurte kraatrite ja mägedega, avastatud 1892 Edward E. Barnardi poolt.
Amalthea on Jupiterile kolmas lähim kuu. See leiti 9. septembril, 1892 Edward Emerson Barnard poolt ja nimetas selle Kreeka mütoloogia nümfi Amalthea järgi. See on tuntud ka kui Jupiter V.
Põhiomadused
Amalthea on üks Jupiteri sisemistest väikestest kuudest ja nende seas suurim. See on mittesfääriline, ebatavalise kujuga keha, mille mahtuv ekvivalentraadius on ligikaudu 83,5 km ja mõõtmed umbkaudu 250 × 146 × 128 km. Selle mass on ligikaudu 2,08 × 1018 kg ja keskmine tihedus on madal, umbes 0,86–0,9 g/cm³, mis viitab sellele, et Amalthea sisaldab palju vesijääd ning on tugevalt poorselt või hulknurksetest kividest koosnev.
Orbiit ja pöörlemine
Amalthea tiirleb Jupiteri lähedal, sisemiste kuude seas üsna lühikese orbiidiperioodiga — orbiidi pikkus on alla ühe päevaga (umbes 0,5 ööpäeva, st ~12 tundi). Kuul eeldatakse olevat tõmbepööranguga lukustatud pöörlemine (sünkroonpöörlemine), mistõttu sama külg on pidevalt suunatud Jupiteri poole. Amalthea paikneb Jupiteri rõngaste lähedal ja selle orbiit on tähtis gossamer-rõngaste täiendamise seisukohast.
Pind, värvus ja koostis
Amalthea on rõhutatult punaka värvusega, mis erineb paljudest külmematest, helgematest jääkuudest. Punakas toon on tõenäoliselt tingitud pinnale sadestunud sulfiididest ja tolmust (näiteks Io vulkaaniliselt pärit materjal) ning pikaajalise kiirgusmõju ja kosmilise ilmastiku tõttu tekkinud keemilisest muutusest. Kuivainena moodustavad olulise osa vesijää ja kivimaterjalid, aga madal tihedus näitab ka suurt poorisust või segunemist kergemate koostisosadega.
Pinnal on palju suuri kraatreid ning teravaid harjante ja mäetippe — mittesfäärilise kuju tõttu on reljeef tugev ja kilomeetrite kõrgused moodustised võib võtta tüüpilise kuju. Pinnalt eralduv tolm ja osakesed lisavad materjali Jupiteri gossamer-rõngastele.
Seos Jupiteri rõngaste ja muude kuudega
Amalthea on oluline allikas väikestele tolmuosakestele, mis moodustavad osa Jupiteri nn gossamer-rõngastest. Kuu pinnalt paiskuvad mikrometeoriidide löögid vabastavad tolmu, mis jääb osa rõngastruktuurituks. Amalthea lähedus Jupiterile ja tema orbiidi paiknemine teiste sisemiste kuude suhtes (nt Thebe) mõjutab rõngaste koostist ja jaotust.
Uurimine ja vaatlus
Pildid Amaltheast on tehtud 1979 ja 1980 Voyager 1 ja 2 kosmosesõidukite poolt ning hiljem, üksikasjalikumalt, Galileo orbiter 1990ndatel. Need missioonid andsid esimesed detailsed vaated kuust, võimaldades määrata kuju, orbiidi ja pinnatingimusi ning anda esialgse teabe koostise kohta. Maapealsed teleskoobivaatlused on samuti andnud täiendavat informatsiooni, kuid väikese suuruse ja läheduselt Jupiteri ligidusele tõttu on kõrge eraldusvõime ja kosmosepõhised mõõtmised olnud eriti väärtuslikud.
Mida näeks Amalthea poolt vaadatuna
Kui seisaks Amalthea pinnal, oleks Jupiter taevas erakordselt suur ja domineeriv — planeet paistaks ligikaudu 92 korda suuremana kui Maa pealt nähtav täiskuu, katta suure osa silmapiirist ja liikuda aeglaselt vastavalt kuude orbiidimõõtudele. Selline vaade rõhutaks Amalthea väikest suurust ja selle tugevat gravitatsioonilist sõltuvust Jupiterist.
Kokkuvõte
Amalthea on huvitav näide mitmesuguste sisemiste Jupiteri kuude hulgast: suurim neist mittesfäärilistest sisemistest kuudest, punaka pinnaga, madala tihedusega ja oluline tolmueraldaja Jupiteri gossamer-rõngastele. Uurimised Voyageri ja Galileo missioonide abil on oluliselt suurendanud meie arusaama selle kuu geoloogiast, koostisest ja rollist Jupiteri süsteemis, kuid paljud detailid — eriti täpne koostis ja sisemine struktuur — vajavad edasisi uurimisi.
Avastamine ja nimetamine
Amalthea leiti 9. septembril 1892 Edward Emerson Barnardi poolt, kasutades Licki observatooriumi 36-tollist (91 cm) teleskoopi. See oli esimene uus Jupiteri kuu pärast Galileo Galilei poolt Galilei kuude avastamist aastal 2001. 1610.
Kuu on nime saanud kreeka mütoloogiast pärit nümfi Amalthea järgi, kes imetas imikut Zeust (Jupiteri kreeka vaste) kitsepiimaga. Selle Rooma numbriline nimetus on Jupiter V. IAU võttis nime "Amalthea" vastu alles 1975. aastal, kuigi see oli kasutusel juba aastakümneid. Nime pakkus välja Camille Flammarion. Enne 1975. aastat tunti Amaltheat enamasti lihtsalt kui Jupiter V. Nime omadussõnaline vorm on Amalthea.
Orbiit
Amalthea tiirleb ümber Jupiteri 181 000 km kaugusel (2,54 Jupiteri raadiust). Amalthea orbiidi ekstsentrilisus on 0,003 ja kalle 0,37° Jupiteri ekvaatori suhtes.
Füüsikalised omadused
Amalthea pind on väga punane Punakas värvus võib tuleneda Io'lt pärit väävlist või mõnest muust mittejäämaterjalist. Amalthea peamistel nõlvadel on heledad rohelised laigud, kuid selle värvi olemus on praegu teadmata. Amalthea pind on veidi heledam kui teiste Jupiteri lähemate kuude pind.
Amalthea ebaregulaarset kuju näitavad Galileo pildid
Kuidas Amalthea paistab Jupiterilt
Jupiteri pinnalt - või õigemini just selle pilvede kohal - paistab Amalthea väga eredalt, särava heledusega -4,7, mis sarnaneb Veenuse heledusega Maalt vaadatuna.
Amalthea ja Jupiteri arvutisimulatsioon. Kaamera on Amaltheast 1000 km kaugusel ja vaateväli on 26°.
Kuidas Jupiter paistab Amaltheast
Amalthea pinnalt paistaks Jupiter tohutult suur: ta oleks 92 korda suurem kui täiskuu.
Exploration
Aastatel 1979-1980 tegid kosmosesondid Voyager 1 ja 2 esimesed pildid Amaltheast, mis näitasid selle pinna. Nad mõõtsid ka Kuu pinnatemperatuuri. Hiljem lõpetas Galileo orbiter Amalthea pinna pildistamise ning lähedane möödumine võimaldas kindlaks teha Kuu sisemise struktuuri ja koostise.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Amalthea?
V: Amalthea on Jupiterile kolmas lähim kuu.
K: Kes ja millal avastas Amalthea?
V: Edward Emerson Barnard avastas Amalthea 9. septembril 1892. aastal.
K: Mis on Amalthea ka tuntud kui?
V: Amalthea on tuntud ka kui Jupiter V.
K: Kui suur on Jupiter Amalthea taevas?
V: Jupiter näeks Amalthea taevas 92 korda suuremana kui täiskuu.
K: Milline on Amalthea pindala?
V: Amalthea pinnal on suured kraatrid ja kõrged mäed.
K: Millal tehti Amaltheast pilte ja milliste kosmoselaevade poolt?
V: Pildid Amaltheast on tehtud 1979. ja 1980. aastal kosmosesondade Voyager 1 ja 2 poolt ning hiljem, 1990. aastatel orbiter Galileo poolt üksikasjalikumalt.
K: Mida me teame Amalthea koostise kohta?
V: Amalthea on mittesfääriline ja punaka värvusega ning arvatakse, et ta koosneb vesijääst ja teadmata koguses muudest materjalidest.
Otsige