Thebe — Jupiteri kuu: avastus, orbiit ja omadused
Thebe ehk Jupiter XIV on neljas Jupiteri teadaolevatest kuudest (kauguse järgi planeedist). Selle avastas Stephen P. Synnott kosmosesondi Voyager 1 5. märtsil 1979 tehtud piltidel ja sellele anti nimetus S/1979 J 2. Hiljem leiti see 27. veebruari 1979. aasta piltidel. 1983. aastal sai ta ametlikult nime mütoloogilise nümfi Thebe järgi, kes oli jõejumal Asopose tütar ja Zeusi (Jupiteri kreeka vaste) armuke.
Orbiit ja kuulestik
Thebe kuulub Amalthea-gruppi — Jupiteri sisemiste ja väikeste kuude hulka, mis paiknevad planeedile lähemal kui suuremad Galilei kuud. Thebe orbitaalne pooltelg jääb ligikaudu Jupiterist mõnesajast tuhandest kilomeetrist kaugusele, tema orbiit on suhteliselt madala kaldega ja väheekstsentriline, mistõttu ta liigub planeedi ümber kiiresti ja on tõenäoliselt tidally lukustatud (rinnatähtsusega) — sama külg on Jupiterile suunatud.
Kiired faktid
- Rühm: Amalthea-grupp (sisemised kuud)
- Orbiidi kaugus Jupiterist: hundratuhandete kilomeetrite suurusjärgus (järjestusjärgult neljas kuudest lähemate seas)
- Orbiidiaeg: alla ühe ööpäeva — tunnitasemel liikumine (tüüpiliselt mõned kümned tunnid)
- Kuju: ebaühtlane ja ebakorrapärane, mitte sfääriline
- Pinnadünaamika: tõenäoliselt õhuke, kivine ja tolmune kate, madal heledus (tume)
Füüsikalised omadused
Thebe on väike ja ebaühtlane kuu. Ta ei ole sfäärilise kuju tõttu piisavalt massiivne, et oma gravitatsiooniga end ümber pöörata, mistõttu tema pind on täis kraatreid ja teravaid servi. Pinnavärvus on tumedam ja punakama varjundiga võrreldes mõnede teiste Jupiteri kuude pinnaga, mis viitab sodiseerunud või orgaanilisele materjalile sarnasele keemiale või pindmiste pruunikaste mineraalide olemasolule. Thebe pind on tõenäoliselt väga poorne ja kivine, mis soodustab materjali eemale paiskumist mikrometeorite tabamise tagajärjel.
Seos Jupiteri rõngastega
Thebe mängib tähtsat rolli Jupiteri nõrgemates rõngastes: tema orbiidilt paiskunud tolm ja killustik aitavad moodustada nii-nimetatud Thebe gossamer-rõnga. Väikesed mikrometeoridid vibravad kivi pinnalt lahti tolmuosakesi, mis jäävad lühiajaliselt orbiidile ja moodustavad hajusa rõngakihi. Selline protsess on analoogne teiste Amalthea-sarnaste kuude panusele Jupiteri sisemiste rõngaste tekkel.
Uurimised ja vaatlus
Thebe avastati Voyager 1 andmetest, kuid sõna otseses mõttes on meie teadmised sellest kuust kogutud eelkõige kaugete piltide ja episoodiliste lähivaatluste abil. Järgnevate missioonide — nii Voyageri edasiste vaatluste kui ka hilisemate Jupiteri-süsteemi missioonide (nt Galileo, Cassini möödalendud ja maapealsed vaatlusprogrammid) — pildistatud andmed on aidanud täpsustada Thebe suurust, kuju ja pinnatekstuuri, ent täpsema geoloogilise ja keemilise kaardistuse puudumine teeb Thebest endiselt suhteliselt väheuuritud objekti.
Tähtsus ja tulevik
Hoolimata väiksusest on Thebe oluline Jupiteri süsteemi mõistmiseks: tema panus rõngaste materiaalda ja sisemiste kuude tootlikkus pakuvad vihjeid kosmosekeskkonna mõjule väikestele taevakehadele. Tulevased Jupiteri missioonid ja parema resolutsiooniga teleskoobiandmed võivad anda rohkem infot Thebe pinnastruktuuri, koostise ja varasema mõjutuse ajaloo kohta. Kuna Thebe on väike ja asub planeedi tugevas gravitatsiooniväljas, jääb ta keeruliseks sihtmärgiks, kuid tema uurimine aitab laiemalt mõista väikeste kuude rolli rõngaste moodustumisel ja sisemiste süsteemide dünaamikas.
Orbit
Thebe on kõige kaugemal asuv Jova sisemine kuu. Ta tiirleb ümber Jupiteri ~222 000 km kaugusel (3,11 Jupiteri raadiuses). Thebe orbiidi ekstsentrilisus on ~0,018 ja kalle ~1,08° Jupiteri ekvaatori suhtes. Need väärtused on lähedasema kuu jaoks ebatavaliselt suured ja neid võib seletada lähima Galilei satelliidi Io mineviku mõjuga; minevikus oleks Io järkjärgulise Jupiterist eemaldumise käigus Thebe orbiiti läbinud mitu keskmist liikumisresonantsi koos Io'ga, mis ergutasid Thebe orbiiti.
Füüsikalised omadused
Thebe ei ole kera, lähim ellipsoidne lähendus on 116x98x84 km. Selle puistetihedus ja mass ei ole teada, kuid eeldades, et selle keskmine tihedus on nagu Amaltheal (~0,86 g/cm³), võib selle massiks hinnata ~4,3×1017 kg.
Thebe pind on tume ja näib olevat punakas.
Exploration
Thebe leiti Voyager 1 piltidel Voyageri navigeerimisrühma liikme Steve Synnotti poolt. Enne Galileo kosmoseaparaadi Jupiteri juurde jõudmist oli sellest aga vähe teada. Galileo pildistas peaaegu kogu Thebe pinna ja määras kindlaks selle koostise.
