Bothriolepis
Bothriolepis on antiarhiliste plakodermide perekond. See oli laialt levinud ja mitmekesine devoni kesk- ja hilisdevoni ajastul.
Bothriolepis elas kõigis maailmajagudes, sealhulgas rannalähedastes mere- ja mageveekeskkondades. Enamik Bothriolepis'e liike olid väikesed, bentosest pärit mageveekogude detritivoorid. Nad said toitaineid laguneva taimse/loomse materjali söömisega. Nende pikkus oli umbes 30 sentimeetrit (12 tolli). Suurimal liigil B. maxima oli aga umbes 100 sentimeetri pikkune rinnakorv.
Maailmas leidub üle 70 liigi, kuid see on tüüpiline ka tänapäevastele põhjas elavatele liikidele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Bothriolepis?
V: Bothriolepis on antiarhiliste platsikloomade perekond.
K: Millal oli Bothriolepis olemas?
V: Bothriolepis eksisteeris devoni perioodi kesk- ja lõpupoolel.
K: Millises keskkonnas elas Bothriolepis?
V: Bothriolepis elas kõikidel mandritel, sealhulgas rannalähedastes mere- ja mageveekeskkondades.
K: Milline oli enamiku Bothriolepise liikide toitumine?
V: Enamik Bothriolepis'e liike olid väikesed, põhjas elavad, magevee detritivoorid, kes said toitaineid laguneva taimse/loomse materjali söömisega.
K: Milline oli Bothriolepise tüüpiline pikkus?
V: Bothriolepise tüüpiline pikkus oli umbes 30 sentimeetrit.
K: Kui suur oli suurim Bothriolepis liik?
V: Bothriolepis'e suurim liik oli B. maxima ja selle karapask oli umbes 100 sentimeetri pikkune.
K: Mitu Bothriolepise liiki leidub kogu maailmas?
V: Maailmas leidub üle 70 Bothriolepis'e liigi.
