Bothriolepis — devoni antiarhsete plakodermide perekond (üle 70 liigi)

Bothriolepis — devoni plakodermide perekond: üle 70 liigi, laialt levinud fossiilid, rannalähedased mere- ja mageveekogud, väikesed bentosed detritivoorid.

Bothriolepis on antiarhiliste plakodermide perekond, mis oli väga laialt levinud ja mitmekesine devoni kesk- ja hilisdevoni ajastul. Fossiilid on leitud kõigist maailmajaodest ning perekond sisaldab üle 70 kirjeldatud liigi.

Morfoloogia ja tunnused

Bothriolepis liikidel oli tugevasti armatuuritud kere — pea- ja rinnakorvi katvad dermalsed luuplaadid (rinnakorv ehk thorakalõik) kaitsesid keha. Keha tagaosa oli sageli vähem kaitstud ja suhteliselt õhuke võrreldes esiosaga. Eripäraks on püstised, liigendatud rinnauimed, mis olid kaetud luukestega ja meenutasid lühikesi jäsemeid; neid arvati kasutatavat pealtnäha „kõndimiseks“ või põhjapühkimiseks toidu otsimisel.

Suurus ja varieeruvus

Enamik liike olid suhteliselt väikesed, tavaliselt umbes 30 cm pikkused, kuid perekonna hulgas leidub ka suuremaid liike. Näiteks B. maxima rinnakorv võis ulatuda ligikaudu 100 cm pikkuseks. Liikide morfoloogiline varieeruvus on suur — erinevad liigid erinesid rinnakorvi kujus, rindade plaadi detailides ja rinnauimede ehituses.

Elupaik ja ökoloogia

Bothriolepis elas nii rannalähedastes mere- kui ka mageveekeskkondades; enamik liike oli bentosest pärit mageveekogude detritivoorid. Nad toitusid peamiselt lagunevast taime- ja loomse materjali osakestest ning võimalusel muust põhjaloomast, mille nad kühveldusid või kohendatud suuava abil imevad. Rinnauimed aitasid neil liigutada end põhjal ja otsida toitu mudases keskkonnas.

Levik ja fossiilne tähtsus

Bothriolepis'i fossiile on leitud paljudest devoni vanustest ladestustest üle maailma — Euroopa, Põhja-Ameerika, Aasia, Austraalia ja Antarktika väljakaevamistest. Tänu nende tugevatele luuplaatidele säiluvad need sageli hästi ja aitavad paleontoloogidel rekonstrueerida devoni veekogude ökosüsteeme. Kuna perekond on nii mitmekesine ja laialt levinud, kasutatakse mõnikord Bothriolepis'i liike ka biostratigraafiliste markeritena devoni kihtide võrdlemisel.

Paleobioloogilised tähelepanekud

• Armor ja luustik — terved luuplaadid võimaldavad sageli hästi säilinud morfoloogilise informatsiooni.
• Rinnauimed — liigendatud, jäsemesarnased jäsemed on antiarhide iseloomulik tunnus, mille funktsiooni uuritakse kaasaegsete analoogide ja biomehaanika abil.
• Toitumine — enamikul liikidel arvatakse olnud madalikud detritivoorid; mõnel liigil on tunnuseid, mis viitavad kohandustele liiva/ muda läbikaevamiseks või põhjas kurna-laadsele toitumisele.
• Paljunemine — kuigi mõningaid plakodermide paljunemisstrateegiaid on uuritud, jääb Bothriolepis'i täpne reproduktiivne bioloogia osaliselt ebaselgeks ja on aktiivse uurimise objekt.

Kokkuvõte

Bothriolepis oli edu saavutav ja mitmekesine antiarhide perekond, mis domineeris paljudes devoni madalmereline ja mageveekogude ökosüsteemides. Selle tugev luukate, spetsialiseerunud rinnauimed ja mitmekesine liigestumine teevad Bothriolepisest olulise rühma paleontoloogia ja devoni ajastu mere- ning mageveeelustiku mõistmisel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Bothriolepis?

K: Millal oli Bothriolepis olemas?

K: Millises keskkonnas elas Bothriolepis?

K: Milline oli enamiku Bothriolepise liikide toitumine?

K: Milline oli Bothriolepise tüüpiline pikkus?

K: Kui suur oli suurim Bothriolepis liik?

K: Mitu Bothriolepise liiki leidub kogu maailmas?

Otsing