Camellia on õistaimede sugukond Theaceae perekonnas, mis on kodumaine Ida- ja Lõuna-Aasias Himaalaja aladelt idas kuni Jaapani ja Indoneesiani. Teadlased arutlevad ikka veel selle üle, kui palju liike on — liikide arv varieerub ligikaudu 100 ja 250 vahel sõltuvalt taksonoomilisest käsitlusest. Linnaeus nimetas perekonna jesuiitidest botaanik Fr. Georg Joseph Kamel’i auks. Kamel tõi C. japonica Manilast Hispaaniasse, mis andis aluse kamelliate levikule Euroopas ja edasisele aretustööle.

Liigid ja levila

Kamelliate looduslik levila ulatub Himaalajalt kuni Kagu-Aasia, Jaapani ja Hiina metsadeni ning mõnel liigil on piiratud taimestu. Võtmetähtsusega liigid ja rühmakesed on:

  • Camellia japonica — laialt tuntud aiakultivar, õitseb hilistalvel ja varakevadel.
  • Camellia sinensis — tee tootmiseks oluline liik (roheline, must ja oolong-tee).
  • Camellia sasanqua — varajasemalt õitsev, sobib ka hekiliseks istutuseks.
  • Camellia reticulata — suured ja muljetavaldavad õied, aretatud sordid on populaarsed.
  • Camellia oleifera ja teised õlisordid — seemnetest saadav õli on köögis ja kosmeetikas kasutatav.
Paljud liigid on looduses seotud happeliste, huumusrikaste metsamaadega; mõned on ohustatud elupaikade kadumise tõttu.

Kirjeldus

Need on enamasti igihaljad põõsad ja väikesed 2–20 m kõrgused puud. Lehed on vaheldumisi paigutatud, lihtsad, paksud, tavaliselt läikivad ja 3–17 cm pikad ning sageli servalt hammastatud. Õied on suured ja silmatorkavad, 1–12 cm läbimõõduga, looduslikes tingimustes tavaliselt 5–9 kroonlehega; värvid varieeruvad valgest kuni roosa ja punase ning mõnel liigil ka kollase toonini (näiteks C. nitidissima). Vili on kuiv kapsel, mis jaguneb 1–5 kambriks ja sisaldab iga kambris 1–8 seemet. Õitsemisaeg oleneb liigist — mõned õitsevad sügisel ja talvel, teised varakevadel.

Elupaiga ja mulla nõuded

Kamelliad on üldiselt kohanenud happeliste muldadega ning ei kasva hästi kriidi- või muudel kaltsiumirikastel muldadel. Mulla eelistus:

  • pH umbes 4,5–6,0 (happelised muldad);
  • huumusrikas, toitaineterikas ja hästi vett läbilaskev, aga niiske muld;
  • hästi varjutatud kuni poolvarjuline kasvukoht — otse päikeses ja tugev tuul võivad õisi ja lehti kahjustada;
  • vajavad ühtlast niiskust, ei talu pikka põuda ega vee seisundit juurte ümber.
Enamikul liikidel on ka suur sademete vajadus ja nad ei talu põuda.

Kasvatus ja hooldus

Kamelliate edukaks kasvatamiseks aianduses ja pottides järgnevad põhiõpetused:

  • Asukoht: poolvarjus — hommikune päike ja pärastlõunane vari on sageli kõige parem. Külmadel talvedel on mõnel liigil vaja kaitset külmetuse eest.
  • Kastmine: säilitage ühtlane niiskustase; väldige juurte pidevat veesolekut. Mulchimine aitab hoida niiskust ja hoiab juured jahedana.
  • Söötmine: kasutage happelisi väetisi (eriväetised rododendronitele/igihaljastele põõsastele) varakevadel ja pärast õitsemist.
  • Lõikamine: lõigake pärast õitsemist, et vältida järgmise aasta õite eemaldamist. Eemaldage haiged ja nõrgad oksad, kujunduslõikus vajadusel.
  • Mulchimine: kompost, turvas või kooremultš aitab säilitada happeid ja huumust mullas.

Paljundamine

Kamelliaid saab paljundada mitmel viisil:

  • Seemnetest: seemnetest kasvatamine annab geneetiliselt erinevaid järglasi ja võib olla aeglasem (mitu aastat kuni esimesed õied).
  • Juurte pookimine ja vartmine: säilitab aretuslike sortide omadused — tavaline meetod sortide paljundamiseks.
  • Poolkõva (semi-ripe) ja kõva pistoksega paljundamine: pistoksed võetakse suvel või hiliskevadel; kasutatakse juurdumisabi (juurdumisgeeni, niisket kasvukeskkonda).
  • Korduvkoputamine (layering): lihtne ja usaldusväärne meetod, eriti suuremate põõsaste puhul.

Haigused ja kahjurid

Kamelliaid võivad rünnata nii seenhaigused kui kahjurid:

  • Seenhaigused: Phytophthora juuremädanik, Camellia õievähk ja lehepuitumine; lehegaas ja plekid võivad esineda niisketes tingimustes.
  • Fungi ja galletõved: näiteks Exobasidium (lehe gall) põhjustab lehtede paksenemist ja deformatsiooni.
  • Kahjurid: lestad, kahhelmutt, lehetäid ja jahukomm — need võivad põhjustada lehtede kollasust, kleepuvat mett ja seente sattumist (sootymold).
Õige kasvutingimuste hoidmine, hea õhuringlus ja vajadusel õigeaegne keemiline või bioloogiline tõrje aitavad probleeme vähendada.

Kasutus ja majanduslik tähtsus

Kamelliaid hinnatakse peamiselt iluomaduste tõttu — neid kasutatakse aedades, parkides, pottides ja kui dekoratiivseid puid. Camellia sinensis on kõige tuntum tööstuslikus tähenduses ehk teetaimena: lehtedest valmistatakse rohelist, musta ja oolong-teed. Mõned liigid, näiteks Camellia oleifera, annavad seemneõli (teeõli), mida kasutatakse toiduvalmistamisel ja kosmeetikas. Lisaks kasutatakse õisi ja lehti kultuuriliselt rituaalides ja lillekimpudes.

Aiandusnõuanded kokkuvõtlikult

  • Istuta happelisse, huumusrikkasse ja hästi kuivendatud mulda.
  • Aseta taim poolvarju — kaitse tugeva päikese ja külma tuule eest.
  • Kasta regulaarselt, hoia muld ühtlaselt niiske; mulchi asetamine aitab niiskust hoida.
  • Söödista happelise väetisega ja lõika peale õitsemist.
  • Paljunda soovitud sorte pookimise või pistokste abil, kui tahad säilitada sordispetsiifilisi tunnuseid.

Mitmete liblikaliikide vastsed kasutavad kameliat toidutaimedena; samuti on mõned liigid ja elupaigad kaitse all või ohustatud, mistõttu looduskaitse ja säästev korjamine on olulised.