Carolus Linnaeus — kaasaegse taksonoomia isa ja binoomilise nomenklatuuri looja

Carolus Linnaeus — kaasaegse taksonoomia isa ja binoomilise nomenklatuuri looja. Avasta tema mõju bioloogiale, liigimääratlusele ja teaduse arengule.

Carolus Linnaeus (23. mai 1707 - 10. jaanuar 1778) oli rootsi botaanik, arst ja zooloog, kes lõi binoomilise nomenklatuuri. Selles süsteemis antakse igale looma- ja taimeliigile nimi, mis koosneb kahest ladinakeelsest sõnast, mis tähistavad tema perekonda ja liiki. Seda hakati kasutama bioloogide poolt kogu maailmas, mistõttu teda tuntakse kui "kaasaegse taksonoomia isa". Ta oli hea keeleteadlane ja omal ajal kuulus. Rootsi kuningas ülendas ta aadliks.

Eluloolised andmed ja ametlik nimetus

Carolus Linnaeus sündis 1707. aastal Råshultis, Smålandis (Rootsi). Tema sünninimi oli Carl Linnaeus, mille ta ladinastas kujule Carolus Linnaeus. 1761. aastal ülendati ta aadlikuks ja ta võttis kasutusele nime Carl von Linné. Linnaeus õppis ja töötas peamiselt Uppsala ülikoolis, kus ta pidas loenguid botaanikast ja meditsiinist ning korraldas laiaulatuslikke kollektsioone ja õppeekspeditsioone.

Peamised teadustööd ja avaldatud teosed

• Species Plantarum (1753) – Linnaeuse tähtteos botaanikas; see raamat loetakse botaanilise nomenklatuuri aluseks ja selles arvestatakse taimeliikide ametlikke nimesid.
• Systema Naturae – esimene väljaanne ilmus 1735, kuid tähtsaimaks peetakse 10. väljaannet (1758), mis on tänapäevase loomade nimesüsteemi (zooloogia) aluseks.
• Flora Lapponica (1737) – kirjeldas tema Lapimaalt tehtud ekskursiooni taimi ja loodusvaatlusi.

Binoomiline nomenklatuur ja taksonoomia

Linnaus töötas välja lihtsa ja ühtse nimeandmise süsteemi: iga liigile antakse kaks nimetust — perekonnanimi (genera) ja liiginimi (species). Näiteks Homo sapiens on inimese teaduslik nimi, kus Homo on perekond ja sapiens liiginimetus. Praktikas kirjutatakse binaarne nimi tavaliselt kursiivis (või alla tõmmatult) ning perekonna nimi algab suure tähega ja liiginimi väikese tähega. Sageli lisatakse nime järel autori nimi ja aasta, kes liigi esmakordselt kirjeldas.

Linnause süsteem sisaldas ka hierarhilisi kategooriaid nagu regnum (kuningriik), classis (klass), ordo (järjestus), genus (perekond) ja species (liik). Tema selgitused ja näited aitasid taksonoomial saada praktiseeritavaks teadusharuks ning tänaseks on temalt pärinevad põhimõtted põhilised ka kaasaegses klassifitseerimises, kuigi süsteeme on palju arendatud.

Taimeklassifikatsioon ja seksuaalsüsteem

Linnaus propageeris taimeklassifikatsiooni, mis põhines seemnejäänuste — õietolmukeste (stamenite) ja emakatekeste (pistillide) — arvul ja asetusel. Seda nimetatakse tihti Linneuse seksuaalsüsteemiks. Süsteemi peeti mõnevõrra „kunstlikuks“ (sõltuvaks vaid teatud tunnustest), kuid see oli väga praktiline ja hõlbustas liikide tuvastamist ja kirjeldamist oma ajal.

Õpingud, ekspeditsioonid ja õpilased

Linnaus tegutses ka aktiivse õpetajana ning tema õpilased — nn Linnaeuse "apostlid" — rändasid üle maailma, kogudes taimi, loomi ja ainekirjeid ning levitades Linnaeuse meetodeid. Tema reise ja ekskursioone, sealhulgas tuntud Lapimaa retke, on kirjeldatud mitmetes töödes ning tema kogud — herbaarid, zooloogilised näited ja märkmed — on asjakohaste teadusuuringute aluseks.

Vastuolud ja ajalooline kontekst

Kuna Linnaeuse tööd tehti 18. sajandil, sisaldasid mõned tema vaated ja klassifikatsioonid tollaseid eelarvamusi. Näiteks klassifitseeris ta inimesed erinevatesse rühmitustesse (varia), mis hiljem mõnede teadlaste ja ideoloogiate poolt kuritarvitatult kasutati rassiliste hierarhiate õigustuseks. Lisaks on tema kunstlik taimeklassifikatsioon asendunud filogeneetilisemate ja evolutsiooniliste aluste järgi koostatud süsteemidega. Selliseid piiranguid ja konteksti tuleb Linnaeuse pärandi hindamisel arvestada.

Pärand ja tähendus tänapäeval

Linnause panus teaduses on suur: tema metoodika lihtsustas liiginimetamist ja suhtlemist loodusteadlaste vahel kogu maailmas. Paljud teaduslikud nimed, reeglid ja alused, mida ta kehtestas, jäävad tänapäevalgi nomenklatuurireeglite aluseks (botaanika ja zooloogia erinevad „alguspunktid“: 1753 botaanikas ja 1758 zooloogias seotud teoste tõttu). Tema perekonnanime järgi on loodud ka mitmeid mälestusi ja nimistikke — näiteks taimeliik Linnaea borealis ja ajaloolised muuseumid Uppsala ümbruses (nt tema kodu Hammarby ja Uppsala linnas asuv talumaja/muuseum).

Kokkuvõte

Carolus Linnaeus oli võtmeisik, kes aitas bioloogilisel kirjeldamisel ja klassifitseerimisel saavutada järjepidevuse ja rahvusvahelise suhtlusvõime. Tema töö aitas rajada moderne taksonoomia alused ning tema ideed — eriti binoomne nimeandmine — on endiselt teaduse igapäevane tööriist, kuigi tänapäevased meetodid ja väärtused on neid edasi arendanud ja korrigeerinud.

Inimkond

Linnaeus liigitas inimese primaatide hulka, millest olid juba hästi aru saanud antropoloogid nagu Blumenbach ja loodusteadlased nagu Buffon. See tõmbas esile Rootsi kiriku kriitika. Uppsala luterlik peapiiskop süüdistas teda "vagaduse" eest.

Linnaeus tunnistas inimliigi puhul nelja rassi. Need olid Euroopa valged, Ameerika punased (põlisameeriklased), Aasia pruunid ja Aafrika mustad. Blumenbachi klassifikatsioon oli sarnane, lisades sellele mongoli (= hiina) või kollase rassi. Seega oli inimese kui primaadi positsiooni ja rasside olemasolu tunnustamine üsna laialt levinud enne evolutsiooniteooria sõnastamist.

Detail Systema Naturae (1748) 6. väljaandest, kus kirjeldatakse Anthropomorpha ( = primaadid) koos jaotusega Homo ja Simia vahel.

Otsing