Punase kuninganna hüpotees
Punane kuninganna on Leigh Van Valeni evolutsiooniteooria ja hiljem Matt Ridley raamatu nimi.
Termin on võetud Lewis Carrolli teose "Läbi vaatepildi" punase kuninganna rassist. Punane kuninganna ütles: "Selleks, et ühes kohas püsida, on vaja kogu jooksu, mida sa suudad teha." Punase kuninganna põhimõtte võib välja tuua järgmiselt:
Evolutsiooniline süsteem vajab pidevat arengut, et säilitada oma sobivust võrreldes süsteemidega, millega ta koos areneb.
Seda hüpoteesi kasutatakse kahe erineva nähtuse seletamiseks: sugulise paljunemise eelis indiviidide tasandil ja pidev evolutsiooniline võistlus konkureerivate liikide vahel.
Raamat võtab Van Valeni idee, mis käsitleb ko-evolutsiooni, ja laiendab seda aruteluks inimese seksuaalse valiku üle. Selles väidetakse, et inimloomuse väheseid aspekte on võimalik mõista ilma sugupooleta, sest inimloomus on evolutsiooni tulemus ja evolutsiooni juhib meie puhul seksuaalne valik.
Sugu evolutsioon
Sugu on evolutsiooniline mõistatus. Enamiku suguliseltside puhul moodustavad isased poole populatsioonist, kuid nad ei tooda otseselt järeltulijaid ja panustavad üldiselt vähe järeltulijate ellujäämisse. Lindude ja imetajate puhul tundub see mõte vähem tõsi olevat. Sageli aitavad nad emasloomi kaitsta ja aitavad mingil viisil pärast poegade sündi. Seega aitavad need isased kindlasti kaasa järglaste ellujäämisele. Kuid suguline paljunemine on väga levinud lihtsamatel eluvormidel, kus isastel ei ole järglastega midagi pistmist.
Inimeste paleoliitilistes populatsioonides olid mehed kahtlemata elutähtsad jahipidamiseks ja kaitsmiseks. Paljud linnuliigid kasvatavad poegi ühiselt. Enamik selgrootuid liike ei kasvata aga üldse vanemate poolt, vaid vastsed arenevad planktoni hulgas. Lisaks sellele kulutavad paljude selgroogsete liikide isased ja emased ressursse paariliste meelitamiseks ja konkureerimiseks. Seksuaalne valik võib soodustada tunnuseid, mis võivad vähendada organismi sobivust, näiteks paradiisilindude erksavärviline sulestik, mis muudab nad röövloomadele nähtavamaks. Seega näib suguline paljunemine olevat väga ebaefektiivne.
Raamat algab evolutsioonilise käsitlusega seksist enesest, kaitstes teooriat, et seks õitseb, hoolimata selle kuludest, sest segapärand annab igale põlvkonnale kaitsva "eelise" parasiitide ja haiguste vastu. Selle peamine põhjus on see, kuidas seksuaalne paljunemine suurendab geneetilist mitmekesisust populatsioonis. See suurendab oluliselt võimalust, et vähemalt mõned isendid jäävad ellu röövloomade, parasiitide ja haiguste rünnaku vastu. See on evolutsiooniteoreetikute seas ühine seisukoht.
Seejärel väidab Ridley, et inimese intelligentsus on suures osas seksuaalse valiku tulemus. Ta väidab, et inimese intelligentsus ületab kaugelt igasuguse ellujäämisvajaduse (sellega ei nõustuta üldiselt). Ta ütleb, et meie intelligentsus on nagu paabulinnu saba, mis on seksuaalse valiku tulemus. Tema arvates kasutatakse inimese intelligentsust peamiselt selleks, et meelitada kaaslasi oma vaimukuse, sarmi, leidlikkuse ja individuaalsuse hämmastava näitamise kaudu. Sellist arusaama intelligentsusest toetab ka Geoffrey Miller. Seksuaalse valiku ja sugu evolutsiooni kohta käivate ideede ajalugu käsitleb Helena Cronin.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Punase kuninganna põhimõte?
V: Punase kuninganna printsiip on evolutsiooniteooria, mis väidab, et evolutsiooniline süsteem säilitaks oma sobivuse võrreldes süsteemidega, millega ta koos areneb, on vaja jätkuvat arengut.
K: Kes mõtles välja Punase kuninganna põhimõtte?
V: Punase kuninganna põhimõtte võttis esimesena kasutusele Leigh Van Valen.
K: Milline on mõiste "Punane kuninganna" päritolu evolutsiooniteoorias?
V: Mõiste "Punane kuninganna" pärineb Lewis Carrolli teosest "Läbi vaatepildi", kus Punane kuninganna ütleb: "Selleks, et püsida samas kohas, on vaja kogu jooksmist."
K: Millised on kaks nähtust, mida Punase kuninganna põhimõte seletab?
V: Punase kuninganna printsiip seletab sugulise paljunemise eelist indiviidide tasandil ja pidevat evolutsioonilist võistlust konkureerivate liikide vahel.
K: Mida käsitleb Matt Ridley raamat "Punane kuninganna"?
V: Matt Ridley raamatus "The Red Queen" võetakse Van Valeni idee ko-evolutsioonist ja laiendatakse seda aruteluks inimeste seksuaalse valiku üle.
K: Kuidas väidab raamat "Punane kuninganna", et inimloomus on evolutsiooni tulemus?
V: The Red Queen väidab, et inimloomuse väheseid aspekte saab mõista ilma seksist lahus, sest inimloomus on evolutsiooni toode ja seda juhib seksuaalne valik.
K: Miks on Punase kuninganna põhimõtte kohaselt evolutsioonilise süsteemi jaoks vajalik pidev areng?
V: Jätkuv areng on vajalik selleks, et evolutsiooniline süsteem säilitaks oma sobivuse võrreldes süsteemidega, millega ta koos areneb, nagu selgitab Red Queen'i põhimõte.
