Sordiaretus
Taimede aretamine on kunst ja teadus, mille eesmärk on muuta taimede omadusi, et saavutada soovitud omadused. Taimede aretamine võib toimuda paljude erinevate meetoditega. Soovitavate omadustega taimi saab valida paljundamiseks. Võimalikud on ka keerulisemad molekulaarmeetodid (vt kultigeen ja kultivar).
Taimekasvatust on harrastatud tuhandeid aastaid, peaaegu inimtsivilisatsiooni algusest peale. Praegu tegelevad sellega kogu maailmas aednikud ja põllumajandustootjad või professionaalsed taimekasvatajad, kes töötavad valitsusasutustes, ülikoolides, põllukultuuridele spetsialiseerunud tööstusühendustes või uurimiskeskustes.
Rahvusvahelised arenguagentuurid usuvad, et uute põllukultuuride aretamine on oluline näljahäda ennetamiseks. Arendatakse uusi sorte. Need on kõrgema saagikusega, kahjurite ja haiguste suhtes vastupidavad, põuakindlad või erinevate keskkondade ja kasvutingimustega kohandatud.
Nisu Yecoro (paremal) on tundlik soolasuse suhtes, taimed, mis on saadud hübriidristamisel kultuuriga W4910 (vasakul), on suure soolasuse suhtes vastupidavamad.
Gartoni kataloog aastast 1902
Ajalugu
Taimede aretamine algas esimeste põllutaimede kodustamisega, mis on toimunud 9000-11 000 aastat tagasi. Esialgu valisid esimesed põllumehed lihtsalt teatud soovitavate omadustega toidutaimi ja kasutasid neid järgnevate põlvkondade järeltulijateks, mille tulemusel kogunesid aja jooksul väärtuslikud omadused.
Gregor Mendeli eksperimendid taimede hübriidistamise alal viisid tema pärilikkuse seaduste kehtestamiseni. Kui see töö sai tuntuks, pani see aluse uuele geneetikateadusele, mis stimuleeris paljude taimeteadlaste uurimistööd, mis olid pühendatud taimekasvatuse parandamisele taimede aretamise abil.
Kaasaegne taimekasvatus on rakendusgeneetika, kuid selle teaduslik alus on laiem, hõlmates molekulaarbioloogiat, tsütoloogiat, süstemaatikat, füsioloogiat, patoloogiat, entomoloogiat, keemiat ja statistikat (biomeetria). Samuti on välja töötatud oma tehnoloogia.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on taimekasvatus?
V: Taimede aretamine on protsess, mille käigus muudetakse taimede omadusi soovitud omaduste saamiseks.
K: Kuidas saab taimekasvatust teha?
V: Taimede aretamine võib toimuda soovitud omadustega taimede selekteerimise teel paljundamiseks või kasutades keerulisemaid molekulaarseid meetodeid, nagu kultigeen ja kultivar.
K: Kui kaua on taimede aretamisega tegeletud?
V: Taimede aretamist on harrastatud tuhandeid aastaid, peaaegu inimtsivilisatsiooni algusest peale.
K: Kes tegelevad taimekasvatusega?
V: Taimede aretamisega tegelevad praegu kogu maailmas aednikud, põllumajandustootjad ja professionaalsed taimekasvatajad, kes töötavad valitsusasutustes, ülikoolides, põllukultuurispetsiifilistes tööstusühendustes või uurimiskeskustes.
K: Miks on uute põllukultuuride aretamine oluline?
V: Rahvusvahelised arenguagentuurid usuvad, et uute põllukultuuride aretamine on oluline näljahäda ennetamiseks. Uued sordid on kõrgema saagikusega, kahjurite ja haiguste suhtes vastupidavad, põuakindlad või erinevate keskkondade ja kasvutingimustega kohandatud.
K: Millised on taimekasvatuse eesmärgid?
V: Taimekasvatuse eesmärk on toota soovitavate omadustega taimi paljundamiseks või arendada uusi sorte, mis on suurema saagikusega, kahjurite ja haiguste suhtes vastupidavad, põuakindlad või erinevate keskkondade ja kasvutingimustega kohanenud.
K: Kuidas saab taimekasvatus aidata vältida näljahäda?
V: Taimekasvatus võib aidata näljahäda ennetada, arendades uusi põllukultuuride sorte, mis on suurema saagikusega, kahjurite ja haiguste suhtes resistentsed, põuakindlad või kohandatud erinevate keskkondade ja kasvutingimustega.
