Geneetiliselt muundatud toit (GM-toit): definitsioon, näited ja mõju
Avasta GM-toit: selgitus, levinud näited (mais, soja, raps, lõhe) ning selle tervise-, keskkonna- ja toidutootmise mõju.
Geneetiliselt muundatud toit (GM-toit) on toit, mille tootmiseks on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GM-organisme). Geneetiliselt muundatud toit võib sisaldada terveid GM-taimi või -loomi, nende osasid (nt õli, valk) või toidukäitluses kasutatud mikroorganisme. Levinumad näited põllumajanduses aretatud GM-taimedest on mais, sojauba, puuvill ja raps. Esimene geneetiliselt muundatud toiduloom, mis on müügiks heaks kiidetud, on lõhe.
Geneetiliselt muundatud toidu kaubanduslik müük algas 1994. aastal, kui Calgene tõi esmakordselt turule oma viivitusega valmiva tomati (Flavr Savr). Praeguseks on laialdasemalt kasutusel GM-taimedest saadud tooraineid ja -tooteid, näiteks sojauba, mais, rapsi, riis ja puuvillast saadav õli. GM-tehnoloogia võimaldab põllukultuuridel omandada erinevaid soovitud omadusi, sh resistentsust herbitsiidide, putukate, viiruste ja seente suhtes, lisatoitainete tootmist, kiiremat kasvu või muid ärilaadseid ja toiteväärtuse parandamise eesmärke. Katseliselt on välja töötatud ka geneetiliselt muundatud loomi ja loomseid rakke tootmises või uurimistöös kasutamiseks.
Lisaks taimedele arendatakse toiduainetööstuses ja -töötlemises ka mikroorganisme: praegu uuritakse baktereid, mis kiirendaksid juustu valmistamist, ning geneetiliselt muundatud pärmi, mida võiks kasutada vähem kaloreid sisaldava õlle või teiste alkohoolsete ja mittalkohoolsete jookide tootmiseks.
Kasu
- Saagikuse ja tootlikkuse tõus — mõnel kultuuril võimaldab GM-tehnoloogia parema saagi või vastupidavuse halvematele kasvutingimustele.
- Pestitsiidide ja inoktsiooniga seotud kemikaalide vähendamine — putukakindlad taimed võivad vähendada insektitsiidide kasutust.
- Toitainete täiustamine — GM-tehnoloogia võimaldab rikastada kultuure vitamiinide või teiste oluliste toitainetega (näiteks malaaria- ja alatoitumusriskidega piirkondades).
- Toiduainetööstuse efektiivsus — ensüümide või mikroobide muundamine võib kiirendada protsesse ja vähendada ressursikasutust.
Riskid ja puudused
- Keskkonnariskid — geneetilise materjali levik loodusesse (nt tuuletolmlemise kaudu) võib mõjutada metsikuid sugulastaimi ja biodiversiteeti ning põhjustada geenivoogusid.
- Resistentsuse teke — herbitsiididele või kahjuritele resistentsete õistaimede laialdane kasutamine võib soodustada ka vastupidavate liikide teket.
- Allergilisus ja toiduohutus — kuigi enamik GM-tooteid läbivad ohutushindamisi, on diskussioon allergiliste reaktsioonide riskist ja pikaajalistest mõjudest jätkuv.
- Sotsiaal- ja majanduslikud küsimused — patendivõimalused, seemneõigused ja väiketootjate sõltuvus suurfirmadest võivad tekitada õigluse ja ligipääsu probleeme.
Regulatsioon ja ohutushindamine
Enamikus riikides kuuluvad GM-toidud enne turule laskmist põhjalike ohutushindamiste alla. Hindamised hõlmavad geneetilise muudatuse kirjeldust, võimalike toiteväärtuse muudatuste ja allergilisuse hindamist, toksikoloogilisi uuringuid ning hindamist keskkonnariskide kohta. Rahvusvahelised organisatsioonid nagu WHO ja FAO ning piirkondlikud ametiasutused (nt Euroopa Toiduohutusamet EFSA või USA FDA) annavad juhiseid ja nõudeid, kuid riiklikud reeglid ning märgistamise põhimõtted võivad erineda.
Tarbija teave ja märgistamine
Märgistamise nõuded varieeruvad: mõnes riigis peab toode olema GM-selgelt märgistatud, teistes aga mitte, kui GM-aines ei muuda toidu omadusi võrreldes tavatoote või kui GM-aines on osa koostisest. Tarbijad, kes soovivad GM-vaba toitu, saavad otsida sertifikaate või kohalikke märgistusi, mis tagavad GM-vabaduse.
Keskkonnamõjud ja jätkusuutlikkus
GM-tehnoloogia võib aidata vähendada teatud kemikaalide kasutust ja suurendada tootlikkust, kuid samas on oluline hinnata pikaajalisi mõjusid ökosüsteemidele. Mõned riskid, nagu geneetilise mitmekesisuse vähenemine või resistentsuse levik, nõuavad vastutustundlikku taime- ja maaharimispoliitikat ning jätkuvat seiret.
Teadusuuringud ja tulevik
Teadus areneb kiiresti: uusi geneetilise redigeerimise meetodeid (nt CRISPR) kasutatakse eesmärgiga luua täpsemaid ja sihipärasemaid muudatusi. Uued rakendused hõlmavad paremat stressitaluvust (kuivus, soolsus), toitumise parandamist ja toidutootmise efektiivsust. Samas tõstatab tehnoloogia ettekavatsetud ja eetilisi küsimusi, mis vajavad transparentsust, regulatsiooni ja avalikku arutelu.
Lõppkokkuvõttes sõltub GM-toitude roll tulevikus teadusest, regulatsioonist, avalikkuse eelistustest ja sellest, kuidas toetatakse nii keskkonda kui ka väiksemahulisi tootjaid. GM-tehnoloogia pakub võimalusi, kuid nõuab hoolikat riskide hindamist ning selget ja usaldusväärset teavitust tarbijatele.
Määrus
Valitsuste lähenemisviisid geneetiliselt muundatud organismide (GMO) väljatöötamise ja keskkonda viimise hindamiseks ja juhtimiseks on riigiti erinevad. Kõige suuremad erinevused on USA ja Euroopa vahel.
USA regulatiivpoliitika on biotehnoloogia reguleerimise kooskõlastatud raamistik. Poliitikal on kolm peamist põhimõtet:
- USA poliitika keskendub geneetilise muundamise (GM) tehnikate tootele, mitte protsessile endale.
- Lubatud on ainult kontrollitavatel teaduslikel riskidel põhinev reguleerimine ja
- Geneetiliselt muundatud tooted on piisavalt sarnased olemasolevate toodetega, et olemasolevad õigusaktid on piisavad toodete läbivaatamiseks.
Euroopa Liidul on maailma kõige rangemad GMOde eeskirjad. Kõiki GMOsid ja kiiritatud toiduaineid peetakse "uueks toiduks" ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) hindab neid põhjalikult, iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja teaduslikult. Loa andmise kriteeriumid hõlmavad nelja suurt kategooriat: "ohutus", "valikuvabadus", "märgistamine" ja "jälgitavus".
Paljud teadlased arvavad siiski, et praegused uuringud ei ole piisavalt head, et olla kindel, et geneetiliselt muundatud toit on ohutu.
Märgistamine
Üks põhiküsimusi on see, kas geneetiliselt muundatud tooted peaksid olema märgistatud. Lõuna-Aafrika vabatahtliku märgistamise uuringus leiti, et 31% GMO-vabana märgistatud toodetest sisaldas üle 1,0% geneetiliselt muundatud organisme.
Kanadas ja USAs on geneetiliselt muundatud toidu märgistamine vabatahtlik. Euroopas peavad olema märgistatud kõik toiduained (sealhulgas töödeldud toiduained) või loomasööt, mis sisaldavad üle 0,9% heakskiidetud GMOsid.
Jaapan, Malaisia, Uus-Meremaa ja Austraalia nõuavad märgistamist, et inimesed saaksid valida geneetiliselt muundatud, tavalise või mahepõllumajandusliku päritoluga toidu vahel.
Näited
Enamik USAs kasutatavatest taimeõlidest on toodetud geneetiliselt muundatud põllukultuuridest. Taimeõli müüakse otse tarbijatele toiduõli, margariini ja rasvapulbri kujul ning seda kasutatakse valmistoitudes.
Mis puutub sojaubadesse, siis umbes 95% USA saagist on geneetiliselt muundatud ja umbes 85% maailma sojaubade saagist töödeldakse sojajahuks ja taimeõliks. Suurem osa sojaubade saagist kasvatatakse õli tootmiseks, kusjuures kõrge valgusisaldusega rasvatustatud ja "röstitud" sojajahu kasutatakse põllumajandusloomade ja koerte toiduks. 98% USA sojaubade saagist kasutatakse põllumajandusloomade toitmiseks. Väiksemat osa sojaubadest kasutatakse otse inimtoiduks.
Kartulipõletik
Teadlased on teinud geneetiliselt muundatud kartulit, mis on resistentne kartulipõletiku vastu. See haigus põhjustas 1840. aastatel Iiri kartulipõletiku näljahäda. Enne selle geneetiliselt muundatud põllukultuuri kaubanduslikuks kasvatamiseks on vaja ELi heakskiitu.
.jpg)
Sojakultuurid: enamik USAs kasutatavatest sojaubadest on geneetiliselt muundatud.
Muud allikad
- Heakskiidetud geneetiliselt muundatud taimede loetelu
- Sheldon Krimsky.An Illusory Consensus behind GMO Health Assessment (Illusoorne konsensus GMOde tervislikkuse hindamise taga)
Küsimused ja vastused
K: Mis on geneetiliselt muundatud toit?
V: Geneetiliselt muundatud toit (GM-toit) on toit, mille tootmiseks on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GM-organisme). Geneetiliselt muundatud toit sisaldab geneetiliselt muundatud organisme.
K: Millised on mõned näited geneetiliselt muundatud toiduainetest?
V: Geneetiliselt muundatud toidu tavalised näited on mais, sojauba, puuvill ja raps. Esimene geneetiliselt muundatud toiduloom, mis on müügiks heaks kiidetud, on lõhe. Muud näited on sojauba, mais, rapsi, riis ja puuvillaseemneõli.
K: Millal algas geneetiliselt muundatud toidu kaubanduslik müük?
V: Geneetiliselt muundatud toidu kaubanduslik müük algas 1994. aastal, kui Calgene tõi esimest korda turule oma viivitatud küpsemisega tomati.
K: Millised omadused on olemasolevatel ja tulevastel põllukultuuridel?
V: Olemasolevatel ja tulevastel põllukultuuridel on sellised omadused nagu resistentsus herbitsiidide, putukate, viiruste ja seente suhtes, lisatoitainete tootmine, kiirem kasv või mõni muu kasulik eesmärk.
K: Kas on olemas geneetiliselt muundatud loomad?
V: Jah - ka geneetiliselt muundatud kariloomi on katseliselt välja töötatud.
K: Kuidas saaks baktereid kasutada juustu valmistamisel?
V: Praegu uuritakse baktereid, mis kiirendaksid juustu valmistamise protsessi.
K: Kuidas saaks kasutada pärmi, et valmistada vähem kaloreid sisaldavat õlut?
V: Geneetiliselt muundatud pärmi võiks kasutada vähem kaloreid sisaldava õlle valmistamiseks.
Otsige