Geneetiliselt muundatud toit
Geneetiliselt muundatud toit (GM-toit) on toit, mille tootmiseks on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GM-organisme). Geneetiliselt muundatud toit sisaldab geneetiliselt muundatud organisme. Levinumad näited on mais, sojauba, puuvill ja raps. Esimene geneetiliselt muundatud toiduloom, mis on müügiks heaks kiidetud, on lõhe.
Geneetiliselt muundatud toidu kaubanduslik müük algas 1994. aastal, kui Calgene tõi esmakordselt turule oma viivitusega valmiva tomati. Geneetiliselt muundatud toiduained on järgmised: sojauba, mais, rapsi, riis ja puuvillaseemneõli. Olemasolevate ja tulevaste põllukultuuride omadused hõlmavad resistentsust herbitsiidide, putukate, viiruste ja seente suhtes, lisatoitainete tootmist, kiiremat kasvu või muud kasulikku eesmärki. Katseliselt on välja töötatud ka geneetiliselt muundatud loomi.
Praegu uuritakse baktereid, mis kiirendaksid juustu valmistamist. Geneetiliselt muundatud pärmi võiks kasutada vähem kaloreid sisaldava õlle valmistamiseks.
Määrus
Valitsuste lähenemisviisid geneetiliselt muundatud organismide (GMO) väljatöötamise ja keskkonda viimise hindamiseks ja juhtimiseks on riigiti erinevad. Kõige suuremad erinevused on USA ja Euroopa vahel.
USA regulatiivpoliitika on biotehnoloogia reguleerimise kooskõlastatud raamistik. Poliitikal on kolm peamist põhimõtet:
- USA poliitika keskendub geneetilise muundamise (GM) tehnikate tootele, mitte protsessile endale.
- Lubatud on ainult kontrollitavatel teaduslikel riskidel põhinev reguleerimine ja
- Geneetiliselt muundatud tooted on piisavalt sarnased olemasolevate toodetega, et olemasolevad õigusaktid on piisavad toodete läbivaatamiseks.
Euroopa Liidul on maailma kõige rangemad GMOde eeskirjad. Kõiki GMOsid ja kiiritatud toiduaineid peetakse "uueks toiduks" ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) hindab neid põhjalikult, iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja teaduslikult. Loa andmise kriteeriumid hõlmavad nelja suurt kategooriat: "ohutus", "valikuvabadus", "märgistamine" ja "jälgitavus".
Paljud teadlased arvavad siiski, et praegused uuringud ei ole piisavalt head, et olla kindel, et geneetiliselt muundatud toit on ohutu.
Märgistamine
Üks põhiküsimusi on see, kas geneetiliselt muundatud tooted peaksid olema märgistatud. Lõuna-Aafrika vabatahtliku märgistamise uuringus leiti, et 31% GMO-vabana märgistatud toodetest sisaldas üle 1,0% geneetiliselt muundatud organisme.
Kanadas ja USAs on geneetiliselt muundatud toidu märgistamine vabatahtlik. Euroopas peavad olema märgistatud kõik toiduained (sealhulgas töödeldud toiduained) või loomasööt, mis sisaldavad üle 0,9% heakskiidetud GMOsid.
Jaapan, Malaisia, Uus-Meremaa ja Austraalia nõuavad märgistamist, et inimesed saaksid valida geneetiliselt muundatud, tavalise või mahepõllumajandusliku päritoluga toidu vahel.
Näited
Enamik USAs kasutatavatest taimeõlidest on toodetud geneetiliselt muundatud põllukultuuridest. Taimeõli müüakse otse tarbijatele toiduõli, margariini ja rasvapulbri kujul ning seda kasutatakse valmistoitudes.
Mis puutub sojaubadesse, siis umbes 95% USA saagist on geneetiliselt muundatud ja umbes 85% maailma sojaubade saagist töödeldakse sojajahuks ja taimeõliks. Suurem osa sojaubade saagist kasvatatakse õli tootmiseks, kusjuures kõrge valgusisaldusega rasvatustatud ja "röstitud" sojajahu kasutatakse põllumajandusloomade ja koerte toiduks. 98% USA sojaubade saagist kasutatakse põllumajandusloomade toitmiseks. Väiksemat osa sojaubadest kasutatakse otse inimtoiduks.
Kartulipõletik
Teadlased on teinud geneetiliselt muundatud kartulit, mis on resistentne kartulipõletiku vastu. See haigus põhjustas 1840. aastatel Iiri kartulipõletiku näljahäda. Enne selle geneetiliselt muundatud põllukultuuri kaubanduslikuks kasvatamiseks on vaja ELi heakskiitu.
Sojakultuurid: enamik USAs kasutatavatest sojaubadest on geneetiliselt muundatud.
Muud allikad
- Heakskiidetud geneetiliselt muundatud taimede loetelu
- Sheldon Krimsky.An Illusory Consensus behind GMO Health Assessment (Illusoorne konsensus GMOde tervislikkuse hindamise taga)
Küsimused ja vastused
K: Mis on geneetiliselt muundatud toit?
V: Geneetiliselt muundatud toit (GM-toit) on toit, mille tootmiseks on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme (GM-organisme). Geneetiliselt muundatud toit sisaldab geneetiliselt muundatud organisme.
K: Millised on mõned näited geneetiliselt muundatud toiduainetest?
V: Geneetiliselt muundatud toidu tavalised näited on mais, sojauba, puuvill ja raps. Esimene geneetiliselt muundatud toiduloom, mis on müügiks heaks kiidetud, on lõhe. Muud näited on sojauba, mais, rapsi, riis ja puuvillaseemneõli.
K: Millal algas geneetiliselt muundatud toidu kaubanduslik müük?
V: Geneetiliselt muundatud toidu kaubanduslik müük algas 1994. aastal, kui Calgene tõi esimest korda turule oma viivitatud küpsemisega tomati.
K: Millised omadused on olemasolevatel ja tulevastel põllukultuuridel?
V: Olemasolevatel ja tulevastel põllukultuuridel on sellised omadused nagu resistentsus herbitsiidide, putukate, viiruste ja seente suhtes, lisatoitainete tootmine, kiirem kasv või mõni muu kasulik eesmärk.
K: Kas on olemas geneetiliselt muundatud loomad?
V: Jah - ka geneetiliselt muundatud kariloomi on katseliselt välja töötatud.
K: Kuidas saaks baktereid kasutada juustu valmistamisel?
V: Praegu uuritakse baktereid, mis kiirendaksid juustu valmistamise protsessi.
K: Kuidas saaks kasutada pärmi, et valmistada vähem kaloreid sisaldavat õlut?
V: Geneetiliselt muundatud pärmi võiks kasutada vähem kaloreid sisaldava õlle valmistamiseks.
