Gregor Mendel
Gregor Johann Mendel (Heinzendorf, Austria, 20. juuli 1822 - Brünn, Austria-Ungari, 6. jaanuar 1884) oli Austria munk ja botaanik.
Ta rajas geneetika oma tööga hernetaimede ristamisel. Ta avastas dominantsed ja retsessiivsed tunnused (geenid) ristamisel, mida ta tegi oma kasvuhoones taimedega. See, mida ta õppis, on tänapäeval tuntud kui Mendeli pärilikkus.
Tema tööd ei hinnatud esialgu, kuid Carl Correns ja Hugo de Vries "avastasid" need uuesti 1900. aastal. Erich von Tschermaki kui kolmanda taasavastaja staatus on nüüd vähem veenev.
Eksperimendid
Mendel kasutas oma ristamisel söödavaid herneid (Pisum sativum). Ta valis seitse iseloomu, mis olid eristatavad ja ei segunenud kunagi; need esinesid kas-või alternatiividena. Näited: taime kõrgus (lühike või kõrge); herneste värvus (roheline või kollane); õite asukoht (ainult tipus või piki varre laiali).
Kui ta ristas sordid, mis erinesid mingi omaduse poolest (nt pikk ja lühike ristati), siis esimese põlvkonna hübriid (F1) näitas ainult ühte kahest alternatiivist. Üks tunnus oli domineeriv ja teine retsessiivne. Kui ta aga ristas neid hübriide omavahel, ilmnes teises põlvkonnas (F2) taas retsessiivne tunnus. Domineerivat ja retsessiivset tunnust näitavate taimede suhe oli peaaegu 3:1. Domineeriva rühma järeltulijate (F3) edasine analüüs näitas, et üks kolmandik neist oli tõepärase ja kaks kolmandikku hübriidse iseloomuga. Suhtarvu 3:1 võib seega ümber kirjutada 1:2:1, mis tähendab, et 50 % F2-põlvkonnast oli tõupärane ja 50 % endiselt hübriidne. See oli Mendeli peamine avastus.
Kõike seda võiks kokku võtta, öeldes, et pärilikkus ei olnud segunemine, nagu Darwin arvas, vaid see oli partikulaarne. Faktoreid (geene) ei liidetud ega segatud, need jäid eraldi ja anti muutumatult edasi järgmisele põlvkonnale.
Ta avaldas oma töö 1866. aastal, kuid sel ajal ei näinud keegi, kui oluline see oli. 35 aastat hiljem avastati need tööd uuesti ja kohe algas moodne geneetika.
Seotud leheküljed
- Bioloogide nimekiri
- Mendeli pärilikkus
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli Gregor Johann Mendel?
V: Gregor Johann Mendel oli Austria munk ja botaanik, kes rajas geneetika.
K: Millega tegeles Mendel?
V: Mendel ristas hernetaimi ja avastas oma katsete abil dominantsed ja retsessiivsed tunnused (geenid).
K: Mis on Mendeli pärilikkus?
V: Mendeli pärilikkus viitab tunnuste ehk geenide pärimise põhimõtetele, mille Gregor Mendel avastas oma katsetes hernetaimedega.
K: Kas Mendeli tööd hinnati kohe?
V: Ei, Mendeli tööd ei hinnatud alguses.
K: Kes avastas Mendeli töö uuesti?
V: Mendeli töö "taasavastasid" 1900. aastal Carl Correns ja Hugo de Vries.
K: Kas oli ka kolmas taasavastaja?
V: Erich von Tschermakit peeti algselt kolmandaks taasavastajaks, kuid tema staatus on nüüdseks vähem veenev.
K: Milline on Mendeli töö tähtsus?
V: Mendeli töö pani aluse kaasaegsele geneetikale ja aitas teadlastel mõista organismide pärilikkuse mustreid.
