Hibiscus syriacus — Süüria hibiskus (roosamalva): kirjeldus ja päritolu
Hibiscus syriacus on üks tavalistest õitsvatest põõsastest, mida leidub aedades. Sama taime üldnimetused on Sharoni roos (kuid see ei ole roos), roosamalva, põõsas-hibiskus, Süüria hibiskus, Süüria ketmia ja Joosepi varda.
Nime osa "syriacus" näib viitavat sellele, et see taim on pärit Süüriast, kuid täpne päritolu on seni teadmata. Ajalooliselt on seda kasvatatud vanas Hiinas ja seejärel sai sellest populaarne taim Koreas. Tänapäeval on õied Korea rahvuslikuks sümboliks. Jaapanis näidatakse lilli sageli teetseremooniatel kaunistuseks.
Aedades on palju lillede variatsioone, sest mineviku aednikud oskasid leida eri värvi ja kujuga lilli ning kasvatada nende seemneid.
Kirjeldus
Hibiscus syriacus on lehtpudenev põõsas, mis kasvab tavaliselt 1,5–4 m kõrguseks. Võrsete struktuur on jämedam kui suvelillelistel hibiskustel (H. rosa-sinensis) ja lehed on enamasti kolmelõhised või südajaservilised. Õied on korjanõgalaadsed, tavaliselt ühepäevased (avatakse ja närbuvad samal päeval või järgmisel), kuid põõsal avanevad õied järjepidevalt suve keskpaigast kuni sügiseni, tagades pikka õitseaega.
Värvivalik on lai: valge, roosa, purpur, sinakasvioletne, punane ja paljud kahvatu või kahevärvilised sordid. Pärast õitsemist moodustub kolmikja kaupa seemnekapsel.
Päritolu ja kultuuriline tähtsus
Kuigi botaaniline nimetus viitab Süüriale, on taime päritolu segane — seda on aastatuhandeid kasvatatud Ida-Aasias (Hiina, Korea, Jaapan). Koreas (mugunghwa) on ta rahvuslik sümbol ja esineb laulusõnades, kunstis ning ajaloolistes motiivides. Euroopasse jõudis taim keskaegsete aianduste kaudu ja on praegu laialt levinud dekoratiivpõõsas.
Kasutamine aias
- Hea üksik- või rühmapõõsas hekkide ja varjuliste piirete loomiseks.
- Töötleb hästi konteinerites ja istutuskastides, kuid suuremad sordid vajavad rohkem ruumi.
- Õitsemise tõttu sobib linnaparkidesse, koduaedadesse ja botaanikaaedadesse.
Kasvutingimused ja hooldus
Hibiscus syriacus eelistab päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Parim on sooja ja viljakas, hästi kuivendatud pinnas, kuid taim talub ka vähem viljakat mulda ning mõningast põuda. Ta on suhteliselt talvekindel — paljud sordid taluvad temperatuuri kuni ca −15…−25 °C (sõltuvalt sordist ja talvingu väldist), kuid eriti külmades ja tuulistes paikades tasub pakkuda talvekatet noortele istikutele.
Hooldusnipid:
- Väetamine: kerge kevadine lämmastiku- ning hilissuve või varajasügisene kaaliumirikas väetis toetab õitsemist ja talvekindlust.
- Kastmine: noort taimi kastetakse regulaarselt; täiskasvanud põõsastel on niiskuskindlus parem, kuid tugev põud vähendab õitsemist.
- Kärpimine: hibiskus õitseb peamiselt uuematel võrsetel, seega on soovitatav teha põhjalikum lõikus hilissügisel või varakevadel (enne lehtimist) — eemaldada vanad, haiged või risti kasvavad oksad ning kujundada põõsas.
Paljundamine
Levinumad meetodid on seemned, pistikud ja kihutamine. Seemnete kaudu paljundamine annab suurt varieeruvust (palju uusi omadusi), pistikutest paljundamine säilitab sordile iseloomulikke tunnuseid. Suvel võetud poolpuitunud pistikud ning suletud konteineris juurdumine töötavad tavaliselt hästi.
Tõuaretus ja sordid
Aianduses on aretatud sadu sorte, mis erinevad õie suuruse, kuju ja värvi poolest. Levinuimad sordid on näiteks ühevärvilised valged ja roosad, aga ka tugevalt kahevärvilised, kus tugvoldil on tumedam südamik. Sordivalik võimaldab aednikul valida sobiva kõrguse, tiheduse ja õieefekti järgi.
Kahjurid ja haigused
Hibiskust ründavad aeg-ajalt lehtkirbud, kilp- ja tripid ning lehemädanik. Liigne niiskus ja halb ventilatsioon võivad soodustada seenhaigusi. Regulaarne ülevaatus, sobiv eemaldus-haigestunud osade eemaldamine ja vajadusel õrn keemiline või bioloogiline tõrje aitab säilitada põõsa tervist.
Märkused ja kokkuvõte
Hibiscus syriacus on mitmekülgne, kauaõitsev ja suhteliselt vähenõudlik põõsas, mis sobib hästi nii koduaiandusse kui avalikesse roheala. Õite ilu ja vastupidavus muudavad ta populaarseks valikuks neile, kes soovivad suvist ja sügist õiteneid ning dekoratiivset tugevust väiksema hooldusvajadusega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Hibiscus syriacus?
V: Hibiscus syriacus on tavaline õitsev põõsas, mida leidub aedades ja mis kuulub Hibiscuse liiki.
K: Millised on Hibiscus syriacus'e üldnimetused?
V: Hibiscus syriacus'e mõned üldnimetused on Sharoni roos (kuid see ei ole roos), roosamalva, põõsas-hibiskus, Süüria hibiskus, Süüria ketmia ja Püha Joosepi varda.
K: Kust pärineb Hibiscus syriacus?
V: Nime osa "syriacus" näib ütlevat, et selle taime päritolu on Süüriast, kuid täpne päritolu on seni teadmata.
K: Kus Hibiscus syriacus't ajalooliselt kasvatati?
V: Ajalooliselt on seda kasvatatud vanas Hiinas ja seejärel sai sellest populaarne taim Koreas.
K: Millised on Korea riiklikud sümbolid?
V: Tänapäeval on Hibiscus syriacus'e õied Korea rahvuslikud sümbolid.
K: Kuidas kasutatakse Hibiscus syriacus'e õisi Jaapanis?
V: Jaapanis näidatakse Hibiscus syriacus'e õisi sageli teetseremooniatel kaunistuseks.
K: Miks on aedades palju erinevaid lilli?
V: Aedades on palju lillede variatsioone, sest mineviku aednikud suutsid leida eri värvi ja kujuga lilli ning kasvatada nende seemneid.